9. märts 1997
Jaga lugu:

Maja omanik võib taotleda maa tagastamist

Harju maavalitsuse omandireformiosakonna juhataja Maret Metsa sõnul puudutab seadus neid, kes pole seni maa tagastamise avaldust esitanud. Paljud arvavad siiamaani, et kui maja on minu, on ka maa minu. Mitte keegi ei tee tagastamisotsust, kui avaldust pole esitatud, selgitas Mets.

Seaduse järgi võivad avalduse esitada õigusvastaselt võõrandatud maa omanik, tema surma puhul omaniku vanemad, abikaasa või lapsed.

Metsa sõnul jäid uue seadusega sellest ringist välja omaniku surnud lapse abikaasad. See tähendab, et enam ei saa pärida ämma või äia järelt, selgitas Mets. Kuni 2. märtsini oli neil see võimalus olemas. «Need, kellel seisis asi dokumentide taga, on nüüd pärandist ilma,» nentis Mets.

Seaduse järgi võivad välisriigi kodanikule või kodakondsuseta isikule kuulunud ja õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamiseks või kompenseerimiseks esitada avaldusi tema pärijad, kui neil on Eesti kodakondsus või kui nad elasid omandireformi aluste seaduse jõustumise ajal alaliselt Eestis.

«Meil oli juhus, kui üks Läti kodanik ostis maatüki. Tema pärija elab Eestis. Endise seaduse järgi ei olnud tal õigust pärida. Nüüd vaadatakse üle esialgne avaldus ja tehakse positiivne otsus,» ütles Mets.

Samuti tuleb avaldus esitada neil, kellel jäi omandiõigus lõpuni vormistamata. Metsa sõnul sõlmisid paljud küll enne 14. juunit 1940 lepingu vara omandamiseks, kuid lõpliku vormistamiseni nad ei jõudnud. Nende isikute avaldused vaadatakse nüüd uuesti üle, kusjuures oma õiguste tõestamise kohustus lasub neil isikutel endil.

Isikud, kes soovivad esitada uusi avaldusi, saavad seda teha vaid 2. maini 1997, lisas Mets.

Jaga lugu:
Hetkel kuum