Maksuamet nägi võiekspordis pettust

Teiseks tugines maksuamet Venemaalt saadud informatsioonile, et Murmanski firmat ei olnud kantud Venemaal välismajandustegevuse registrisse.

Kohtuprotsessis külmhoone poolel osalenud maksunõunik Enn Roose sõnul ei olnud maksuametil õigust võtta sel perioodil ekspordi toimumise aluseks teise riigi tolliteateid, kuna käibemaksuseaduse vastav parandus jõustus alles 1996. aasta septembris.

Roose sõnul pole see ainus kord, kus maksuamet nõuab ekspordi tõendusmaterjale aja kohta, mil seadus seda veel ei sätestanud. Talle teadaolevalt on selle kohta pooleli ligi kümme kohtuasja, lisas ta.

Tartu maksuameti direktori Maria Kasendi sõnul käib nende ametkond kohut ka teises Tartu Külmhoone juhtumiga analoogses kohtuasjas, ühe juhtumi kohta jõuab kohtukutse peatselt maksuametisse, lisas ta.

Kasendi ütlusel kirjutati teise riigi dokumentide esitamise nõue käibemaksuseadusse rohkete ekspordipettuste tõttu. «Nii meie maksuamet kui kõik teised kontrollisid ka varasemal perioodil tolli kaasabil, kas kaup jõudis sihtkohta või mitte,» kinnitas ta. Küsimusele, kas see oli enne vastava seaduseparanduse jõustumist seaduslik, vastas Kasendi, et igal juhul oli.

«Ma ei pea sugugi õigeks, et pitsat, mis saadakse mõne tolliametniku käest kergekäeliselt, ongi ekspordi toimimise tõend,» sõnas Kasendi. «Koorma saateleht saab pitsati peale küll, aga ei liigu piiri suunas, vaid Kadaka turule,» lisas ta.