23 märts 1997

Tallinna Sadama eelistusest oleneb laevafirmade kasum

ASi Eesti Merelaevandus juhatuse esimehe Toivo Ninnase sõnul oleneb reisijate arv laevade väljumisgraafikust. Kuna reisijad on aga laevafirmade jaoks põhituluallikas, sõltub seega sõidugraafikust otseselt ka käive ja kasum.

Tallinna Sadam määrab laevadele sõidugraafiku ja kaid koostöös tolli ja piirivalvega.

ASi Tallinna Sadam tootmisdirektori Yrjö Saarineni sõnul on sõidugraafikute koostamine keeruline, sest kõik firmad tahavad saada võimalikult häid aegu ja randumiskaisid. Uusi nõudmisi pidavat tema sõnul esitama ka toll ja piirivalve.

Laevade sõidugraafikuid muudetakse tavaliselt kaks korda aastas.

Saarinen räägib, et kõikide firmade soove rahuldada ei ole võimalik. Ta ütleb, et sõidugraafikute ja kaide määramisel on oluline laevade suurus ja tehnilised andmed.

Praegu on laevafirmadest soodsaimad positsioonid Silja Line'il, kelle laev Wasa Queen väljub Tallinnast kell kaheksa õhtul. Silja Line'i teine laev Silja Festival jõuab aga Helsingisse kell kaheksa hommikul. Seega saavad nad suuremat kasu öösel laevas viibivatest inimestest, kes kulutavad raha baarides ja restoranides.

ASi Tallinna Sadam juhatuse esimees Enn Sarap märgib, et Silja Line on siiani kasutanud kõige paremat 12. kaid eelkõige seetõttu, et nende laev Silja Festival oli seni sadamas käinutest kõige suurem ning mahtus seetõttu vaid sinna.

Pärast seda, kui Silja Line otsustas Silja Festivali märtsi lõpus Tallinna--Helsingi liinilt käigust ära võtta, ei saa soomlastele enam Sarapi ütlusel 12. kaid kasutada anda. Ta lausus, et alates 1. maist hakkab 12. kaid kasutama AS Hansatee ning sinna hakkab randuma reisilaev Meloodia.

Sadam on Siljale alternatiivina välja pakkunud, et kõigepealt pannakse paika Meloodia graafik ning soomlased saaks 12. kaid kasutada vaid vabaks jäävatel aegadel.

Sarapi sõnul nõuavad soomlased sadamalt, et nad saaksid edasi kasutada 12. kaid ning et sinna hakkaks randuma Wasa Queen. Seda aga taha sadama juhtkond lubada, sest tegu on suhteliselt väiksema laevaga.

Silja Line'i nõudmise taga on soov jätta 12. kai enda valdusesse juhuks, kui tulevikus tuuakse Tallinna--Helsingi liinile tagasi mõni suurem laev.

Sarapi sõnul liiguvad kuluaarides jutud, et Silja Line olevat ähvardanud teha kõik tema vallandamiseks, kui ta 12. kaid ei saa.

Kaide määramisel on Toivo Ninnase sõnul oluline, et laev mahuks ohutult kai ääres manööverdama, sest igal laeval on oma pöörderaadiused. Tallinnas on ohutumad 12. ja 7. kai.

Teiseks on kaide määramisel oluline, et laevadelt saaks ladusalt ja tõrgeteta kaupa ning transporti peale ja maha laadida.

Kaubalaevade puhul on asi lihtsam, sest siin on tähtis laeva süvis ning kaldal paikneva kraana sobivus kaubalaeva laadungile.

TH Ferriesi juht Henn Ruubel ütles, et praegu pole veel selge, millise graafikuga hakkab reisiparvlaev Vana Tallinn sõitma alates esimesest maist, mil suvine graafik kehtima hakkab.

Kommenteerides Vana Tallinna praegust sõidugraafikut, ütles Ruubel, et firmale oleks märksa kasulikum, kui laev väljuks Helsingist kella viie asemel õhtul tund aega hiljem.

Ta ütles, et hilisemat graafikut on majanduslikult kasulikum müüa. Kui laev väljuks näiteks kell kuus, jõuaks sealtpoolt tulevad reisijad rahulikult oma tööpäeva lõpetada ning alles siis laevale tulla. Paljudele on aga enne tööpäeva lõppu töölt lahkumine raske, kui mitte võimatu.

Ka Tallinnast võiks Vana Tallinn Ruubeli sõnul senise keskpäeva asemel hakata väljuma kaks tundi hiljem. See oleks vajalik seetõttu, et paljud Soome reisijad soovivad enne laeva minekut maal sisseoste teha ja linna vaadata. Kuid kuna nad peavad sadamas olema juba kell üksteist, ei jää neil selleks lihtsalt aega.

Kui TH Ferries paremat sõidugraafikut ei saa, on firma Ruubeli sõnul sunnitud sellega leppima ning uusi turustuslahendeid otsima. Aasta alguses tootsid TH Ferries ja ka teine eesti kapitalil põhinev laevafirma Hansatee omanikele kahjumit.

Estline'i kaubamärgi all Tallinna--Stockholmi laevaliinil reisiliiklust korraldava E-Liini ASi finantsdirektori Andres Laari sõnul mõjutab sõidugraafik reisijate arvu Regina Baltical kindlasti.

Reisijate arvu puhul on määrava tähtsusega faktoriteks, millal reisijad maale saavad, kui kaua nad seal viibida jõuavad ning mis kell toimub tagasisõit, nendib Laar.

Seoses suvise graafiku kehtima hakkamisega vahetab Regina Baltica senise B-terminaali D-terminaali vastu ning hakkab kasutama seitsmendat kaid.

Veebruaris küsis Tallinna Sadam laevafirmadelt kolm korda kõrgemat kaitasu kui Stockholmi sadam. Peale selle võtab Stockholmi sadam ühe saabuva reisija eest laevafirmalt 16 krooni, Tallinna Sadam aga 20 krooni. Lähiregioonis on kõrgem sadamamaks vaid Helsingis, kus tuleb maksta 25 krooni inimese eest.

«Reisijatetasu on meil muutmata juba mitu aastat,» ütleb Yrjö Saarinen.

Peale eelpoolmainitud maksude tuleb laevafirmadel tasuda veel tuletorni-, lootsi- ja jäämurde maksed ning sildumis- ja kaitasud.

Estline maksab aastas Rootsis ja Eestis makse kokku ligi 65 miljonit Eesti krooni, millest pool tuleb tasuda Tallinna Sadamale. Arvestades aga, et elukallidus Rootsis on tunduvalt kõrgem, on see soolane summa.

AS Hansatee maksis eelmisel aastal Eestis ja Soomes makse kokku 180 miljonit krooni.

Saarinen ütleb, et Tallinna Sadama põhikirja kohaselt on firmal õigus kehtestada makse oma äranägemise järgi. «Kuna me oleme aktsiaselts, siis me oleme lihtsalt äriettevõte,» lisas Saarinen.

Sarapi sõnul ei ole Tallinnas Sadama maksud sugugi kõrged. Kui võrrelda sadamamaksude suurust Tallinnas ja Helsingis, siis on siinsed maksud väiksemad.

Hetkel kuum