• OMX Baltic−0,06%318,93
  • OMX Riga−0,26%971,51
  • OMX Tallinn−0,1%2 226,97
  • OMX Vilnius−0,03%1 511,22
  • S&P 5000,33%7 744,06
  • DOW 301,08%52 177,69
  • Nasdaq 0,08%26 713,03
  • FTSE 100−0,09%10 830,92
  • Nikkei 2251,39%65 324,29
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%94,21
  • OMX Baltic−0,06%318,93
  • OMX Riga−0,26%971,51
  • OMX Tallinn−0,1%2 226,97
  • OMX Vilnius−0,03%1 511,22
  • S&P 5000,33%7 744,06
  • DOW 301,08%52 177,69
  • Nasdaq 0,08%26 713,03
  • FTSE 100−0,09%10 830,92
  • Nikkei 2251,39%65 324,29
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%94,21
Kuigi Eesti eraettevõtlus on juba kümneaastaseks saanud ja omanikutunne peaks olema tugev kui kivi, põrkame ühe või teise firma omanikke teada soovides sageli vastu kilpi.
Kauased ettevõtete tippjuhid, kes nüüd on koos investoritega pääsenud ka oma endisele toolile omanikuna istuma, ilmutavad erakordset tõrksust. Neile tundub, et ajakirjanik tungib oma küsimustega eraellu, kui pärib firma omanike kohta. Endiste kolhoosiesimeeste ja toiduainetööstuse tegelinskite näkku ilmub totralt kaval naeratus, kui keegi söandab nende aktsionärluse kohta küsida. Vägisi jääb mulje, et on kuidagi piinlik omanik olla. Äkki keegi kade hakkab küsima, et kuidas nii rikkaks oled saanud.
Kummaline oli hiljuti ajalehest lugeda, et Finest Hotel Groupi tegevdirektor Toomas Sildmäe ei tea, kes on firma omanikud. Ise samas firmas aktsionär olles peaks ju meelde tulema, kellega ühe laua taga istutakse.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele