Freeman kritiseeris ka Bulgaariat, kellel kõigepealt tuleb stabiliseerida oma makromajandus. Freeman kutsus Sofiat korrastama panku, et EBRD saaks anda neile raha, mida need omakorda saaksid laenata firmadele.
Freeman taunis ka Valgevenet, et riik ei täida EBRD harta 1. punkti, mis näeb ette liikumise mitmeparteilise demokraatia suunas. Harta rikkumine võib tuua kaasa EBRD tegevuse lõpetamise selles riigis.
Positiivse külje pealt tõi Freeman välja selle, et kõige enam arenenud üleminekuriigid T?ehhi, Poola, Ungari ja Slovakkia on nüüd krediiditurul tugevamad ning osal neist on parem krediidireiting kui nii mõnelgi Euroopa Liidu liikmesriigil ja EBRD doonorriigil, ütles ta.
Londonisse EBRD aastakoosolekule kogunenud 4000 osavõtjat, kelle seas on palju pankureid ja ministreid, pidid arvutihäire tõttu seisma mitu tundi sabas, et aastakoosolekule sisse pääseda. Seetõttu ei jõudnud osa delegaate olulisi esinemisi jälgima.
EBRD peasekretär Antonio Costa vabandas juhtunu pärast ja tunnistas, et tegemist on ilmselt panga ajaloo suurima administratiivse segadusega. Valurahaks pakkus ta kõige suuremate ummikute ajal järjekorras seisnutele 200naelase registreerimistasu tagasimaksmist.
Vastates aga süüdistustele, et koosolekusaalid on liiga väikesed, ütles panga asepresident Freeman: «See on üks võimalus asja hinnata, teine, konstruktiivsem võimalus on öelda, et huvi selle regiooni vastu on hoogsalt kasvamas.»
EBRD aastakoosolekul viibib ka Eesti rahandusminister Mart Opmann. REUTER-BNS-ÄP