Sedamööda, kuidas Ida- ja Kesk-Euroopa ning SRÜ riikides edenevad erastamine ja turumajandusreformid ning riigid ja firmad saavad rahvusvahelise laenureitingu, kasvab sinna investeeringute vool.
Maailmapanga viimases aruandes öeldakse, et mullu lisandus kapitalivool sellesse piirkonda viie miljardi dollari võrra, millest lõviosa moodustasid aktsiaostud põhiliselt T?ehhi, Poola ja Venemaa börsidel.
Ametist lahkuva EBRD asepresidendi Ron Freemani väitel kasvab lõhe Kesk-Euroopa riikide vahel selle järgi, kes on saanud krediidireitingu ja kes mitte. «Riigid jagunevad selgelt kahte rühma -- reitinguga ja reitinguta riigid,» sõnas ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Omaette nähtus on Venemaa. 150 miljoni elanikuga ja 440 miljardi dollarilise majandusega Venemaa sai mullu välisinvesteeringuid 2,2 miljardit dollarit ehk vähem kui Peruu (2,9 miljardit dollarit) ning samal ajal voolas sealt kapitali välja 22,3 miljardit dollarit.
Väikesed investeeringud on peamine põhjus, miks Venemaa majanduses mullu ikka veel kasvu ei saavutatud, vaatamata makromajanduses saavutatud edule, mis on jõuliselt kärpinud inflatsiooni.
Uue Venemaa reformimeelse valitsuse üks peaeesmärke on luua tingimused kapitalivoolu suuna muutumiseks.
Üleminekuriikide järgmine ülesanne on luua korralik pangasüsteem ja panna kindel alus finantsturule.
See aitab tugevneda kapitalismi olulistel institutsioonidel -- pensionifondidel ning kindlustusfirmadel, mis aitab muuta riikide sisesäästud tulusateks investeeringuteks.
Ühtlasi võimaldab see hakata kohalikel pankadel andma seniste, põhiliselt lühiajaliste laenude asemel järjest rohkem pikaajalisi laene.
Maailmapanga prognoosi kohaselt vajavad üleminekuriigid lähema viie aasta jooksul ainuüksi infrastruktuuri investeeringuteks vähemalt 60 miljardit dollarit, millest kaaluka osa peavad andma siseinvesteeringud. FT