Küberkohv

«Loodan, et kõik eestimaalased saavad aru, et me ei taha olla mitte laulu-, vaid arvutirahvas,» hõikas arvutifirmade assotsiatsiooni president Kaido Saarma mullu arvutifirmade kokkutulekul tõmbamaks Eesti riigi ja ühiskonna tähelepanu infotehnoloogia (IT) arendamise vajadusele.

Pühapäeval Kuku Raadio «Kella viie teest» jäid Saarma suust kõlama hoopis resigneerunumad toonid -- Eestis domineerivad «helesinise toru mehed» ja tiigrihüpe on üks segane asi.

Eesti IT arendamist võib võrrelda talveks valmistumisega, milleks kontrollisin mõned aastad tagasi ikka, kas mul on soe talvemüts olemas, et lumi ja tuisk mind ootamatult ei tabaks. Nüüd sõidan autoga ja mütsist eriti ei hooli.

Eesti jõuab infoühiskonda niikuinii, rõhutas Saarma. Parem, kui jõuaksime enne külmade tulekut vähemalt mütsi osta või hoopis autoga jalgsirühkijatest mööda vurada.

Eespool nimetatud tiigrihüpe tundub pigem kipaka soni soetamisena. Et arvutirahvaks pürgida, peab aluseks olema ühiskondlik hoiak, mis sunniks arengukavade puuduses vaevlevat otsustajate ringi suunama oma pilku mütsi asemel auto muretsemisele. Hoiakut aitaks kujundada üldrahvalik müüt, et auto on mütsist efektiivsem.

Täna avatava arvutimessi Kompuuter 97 üheks tõmbenumbriks on nimetatud küberkohvikut, mis maailma mastaabis just värskeim uudis pole. Märksa enam tekitas minus vaimustust «Kella viie tees» esinenud tehnikaülikooli õppejõu Avo Otsa soovitus lühendada nime küberkohvik k-tähe võrra ja pakkuda küberkohvikus tõelist küberkohvi. Siit oleks müüdiloomise võimalus kohe olemas. Ja kes muu kui infotehnoloogia alal tegutsevad firmad, kelle äri eestlaste arvutirahvaks saades õitsele lööks, müüdiloominguga tegelema peaks?