• OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 2250,84%40 487,39
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,17
  • OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 2250,84%40 487,39
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,17
  • 05.05.97, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kas riigi sekkumine on õige?

Mida suurem on toot-mine, seda parem on mehhaniseerida ja selle tõttu peaks tootmine iseenesest odavamaks minema. Töökohtade loomise seisukohalt on minu arvates päris õige, et need, kes on ikka väga võimsad, võiksid riigile rohkem maksta, sest ega nemad enam töökohti juurde ei loo. Väikeettevõtjal peaks maapiirkonnas kindlasti mingi soodustus olema, kasvõi selline, et ta saaks transpordikulu tagasi.
Vahet tuleb teha, aga sellega peab riik ettevaatlik olema, et ei tõmmataks suurel ettevõttel kõri kinni, vaid sunnitaks ettevõtet kulusid kokku hoidma. Suurettevõtetel on paremad võimalused oma toodete reklaamimiseks. Näiteks meie peame oma toodangut müüma odavamalt kui Rakvere lihakombinaat. Tooraine eest peame aga maksma natukene rohkem, sest me ei saa suurtes kogustes toorainet osta. Mingi diferentseerimine võiks olla, aga sellega ei tohi suurettevõtteid hävitada, sest kui me tahame oma toodetega välismaale minna, siis välisturul on võimeline konkureerima ikkagi just suurettevõte, mitte väikeettevõte.
See on vaba konkurentsi vastane ja ma ei pea seda õigeks. Loomulikult peab sellisel juhul suurettevõte osa tootmist Eestist välja viima. Kui Eestis kehtestatakse mingisugune number, siis ta peab vaatama, et ta jääks sellest numbrist allapoole, et vältida suuremat aktsiisi. Väikeettevõtjaid võib diferentseerimine aidata. See on täpselt sama asi, nagu on põllumajanduse subsideerimine. Kui me tahame subsideerida väikeettevõtteid, aga oleme välja öelnud, et me subsiidiume ei maksa, siis me teeme seda teistpidi. Me kehtestame suurtele täiendava aktsiisi.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kui tootja ei ole konkurentsivõimeline, siis võib teda vee peal hoida subsiidiumiga või erinevate maksudega, kuid ma olen kindlalt veendunud, et see ei vii asja edasi. Ma ei ole teiste valdkondadega väga kursis, aga mis puudutab saematerjali poolt, siis ma ei näe, et riik väga palju ettevõtlusse sekkuks või üritaks seda kuidagi reguleerida.
Meie valdkonda segab metsaameti tegevusetus, aga see ei ole otseselt tootmisse sekkumine, vaid puudutab rohkem seda, kuidas jagada tootmisressurssi.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 16 p 7 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele