• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tagastamistoimikud kaovad

    1991. aastal esitasid õigusjärgsed omanikud Lonni Siim ja Pauline-Kristine Grass avalduse Aia 5b asuva hoone ja krundi poole mõttelise osa tagastamiseks. Nad taotlesid vara õe pärijatena. Kuigi kõik vajalikud dokumendid esitati kohe, viibis taotlejate õigustatud subjektideks tunnistamine.
    1994. aastal tegi linnakomisjon otsuse, et Grassi ja Siimu otsust ei rahuldata ja neid ei tunnistata õigustatud subjektideks.
    1995. aastal kaebas õdede volitatud esindaja Guido Grass selle otsuse peale ning pöördus tollase osakonnajuhataja Lembo Neeruti poole. Viimane otsis üles asjakohase toimiku ning selgus, et sellest olid kõrvaldatud kõik dokumendid peale avalduse. Ainult avalduse põhjal ei saanud aga tagastamisotsust teha.
    Dokumentide kadumist ei osatud tollases linnavara ametis millegagi seletada. «Esitasin kohe uuesti abielutunnistuse koopia, surmatunnistuste koopiad ja kohtuotsuse koopia. Õnneks olid mul need koopiad olemas,» räägib Grass.
    See juhtus kaks aastat tagasi. Sarnaseid juhtumeid on aga veelgi ja nende üleslugemiseks ei piisa kahe käe sõrmedest.
    Omandireformi ameti juhataja Vladimir Viiese sõnul ei ole toimikute kadumises midagi ebatavalist. Omandireformi ametilt nõuti paar päeva tagasi kohtule esitamiseks Palace'i toimikut, räägib Viies. Kuna kõik toimikud anti meile üle, läksin toimikut arhiivi otsima, kuid selgus, et inventuuri käigus ei antudki toimikut omandireformi ametile üle, jätkab ta. See läks kaduma kolmandat korda.
    Õnneks on meie inimesed kogenud ja toimik taastati ühe päevaga, lausub Viies. Kuhu ta kadus ja kelle huvides, ei osanud ta öelda. Viies on seisukohal, et kuni ei ole korralikku arhiivi, ei saagi kedagi otseselt süüdistada.
    Vägisi tikub pähe mõte, et ju on siis korraliku arhiivi loomise takistused tekitatud tahtlikult.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Börsiteemad on hägused? Siit saab abi! Tallinna börsi juhi aktsiatesse investeerimise ABC
Riskivaba investeerimist pole olemas, samas riski võtmata ei ole paremat homset, kirjutab Tallinna börsi juht Kaarel Ots aktsiatesse investeerimise põhitõdesid meenutades.
Riskivaba investeerimist pole olemas, samas riski võtmata ei ole paremat homset, kirjutab Tallinna börsi juht Kaarel Ots aktsiatesse investeerimise põhitõdesid meenutades.
Investori nädal: aktsionäride koosolekud, LHV aktsiate ja BluOri võlakirjade märkimine
Mai viimast nädalat ilmestab mitu aktsionäride koosolekut, jätkub LHV märkimisõigustega kauplemine, lisaks on võimalus märkida täiendavaid LHV aktsiad ning esimest korda pakutakse börsile BluOr Banki võlakirju, neljapäev on Balti börsil kauplemispüha.
Mai viimast nädalat ilmestab mitu aktsionäride koosolekut, jätkub LHV märkimisõigustega kauplemine, lisaks on võimalus märkida täiendavaid LHV aktsiad ning esimest korda pakutakse börsile BluOr Banki võlakirju, neljapäev on Balti börsil kauplemispüha.
Parimad juhid: avaliku sektori juhtide palgad peavad tõusma
Konkursi parim juht finalistid LHV Grupi juht Madis Toomsalu ja Enefit Green juht Aavo Kärmas leidsid saates „Kuum tool“, et avaliku sektori tasud peaksid olema kõrgemad kui täna. Tänavusel konkursil esikolmikusse jõudnud kahe börsifirma juhi palganumber on näiteks kolm korda kõrgem kui konkursil kolmandal finalistil, Häirekeskuse juhil Kätlin Alvelal. Juhid on juhid ja vahet ei olegi, kas nad on eraettevõttes või avalikus sektoris, leidis Aavo Kärmas.
Konkursi parim juht finalistid LHV Grupi juht Madis Toomsalu ja Enefit Green juht Aavo Kärmas leidsid saates „Kuum tool“, et avaliku sektori tasud peaksid olema kõrgemad kui täna. Tänavusel konkursil esikolmikusse jõudnud kahe börsifirma juhi palganumber on näiteks kolm korda kõrgem kui konkursil kolmandal finalistil, Häirekeskuse juhil Kätlin Alvelal. Juhid on juhid ja vahet ei olegi, kas nad on eraettevõttes või avalikus sektoris, leidis Aavo Kärmas.
Soome suurim maasikakasvataja palkab ukrainlaste asemele tailased
Soome suurim maasikakasvataja Koivistoinen Mansikkapaikka, mis on varasematel aastatel tuginenud Ukraina tööjõule, kasutab sel suvel Tai marjakorjajaid.
Soome suurim maasikakasvataja Koivistoinen Mansikkapaikka, mis on varasematel aastatel tuginenud Ukraina tööjõule, kasutab sel suvel Tai marjakorjajaid.
Ehituses mõjutavad otsuseid riik, alampakkujad ja teadmatus
Mõjukuse näitaja on see, kui keegi suudab sektorit mingis suunas liigutada. Ehituses ei ole ühtegi sellist inimest, kes suudaks seda üksinda teha, leidis Otsustajate TOPis ehitussektori pingerivis teisel kohal olev Raivo Rand.
Mõjukuse näitaja on see, kui keegi suudab sektorit mingis suunas liigutada. Ehituses ei ole ühtegi sellist inimest, kes suudaks seda üksinda teha, leidis Otsustajate TOPis ehitussektori pingerivis teisel kohal olev Raivo Rand.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.