Venemaa naftahiid Koplis

Majandusminister Jaak Leimann ja Orenburgi oblasti kuberner V. Jelagin kirjutasid 17. märtsil alla kavatsuste protokollile, mille kohaselt Orenburgneft ehitab Kopli poolsaarel asuvas Bekkeri sadamas välja naftaterminaali ning Eesti pool tagab vajalike kommunikatsioonide olemasolu. Veelgi varem, oktoobris 1996 sõlmis Orenburgneftiga kokkuleppe Bekkeri sadamat haldav AS Balti Baas.

Orenburgneft soovib kavandatava terminaali kaudu vedada aastas vähemalt pool miljonit tonni nn heledat kütust, mille hulka kuulub ka reaktiivkütus. Orenburgi toodangut tarbivad kõik Põhja-Euroopa riigid.

Leimanni-Jelagini protokolli kohaselt võiks naftaterminaal valmida 1997. aasta jooksul. Tallinna abilinnapea Kalev Kallo sõnul seisab asi praegu riikliku keskkonnaekspertiisi taga. Pärast selle valmimist lubab Kallo teha kõik endast oleneva, et sadam saaks terminaali projekteerimisloa võimalikult kiiresti. Tallinna keskkonnaameti juhataja Aap Mumme prognoosib, et keskkonnaekspertiis valmib hiljemalt juuni lõpuks.

Balti Baasi aktsiatest kuulub täna 51 protsenti Eesti eraisikute omanduses olevale ASile Hoisti Kraana ja 49 protsenti riigile, mida esindab majandusministeerium.

Tallinna linnavolikogu otsustas 20. veebruaril taotleda riigile kuuluvate Balti Baasi aktsiate munitsipaliseerimist. Abilinnapea Kallo sõnul on teede- ja sideministeerium kirjalikult teatanud, et ei näe munitsipaliseerimisele takistusi. Balti Baasi juhatuses riiki esindav majandusministeeriumi spetsialist Uno Nooni ütleb aga, et nende ministeerium on esitanud erastamisagentuurile eitava seisukoha.

«Naftaterminaali puhul on tegemist riiklikul tasemel tehtava koostööga,» põhjendab Nooni, viidates Leimanni-Jelagini protokollile. «Tulevikus riik kindlasti loobub oma osalusest, kuid praegu ei pea me seda õigeks.»

Kalev Kallo osutab sellise suhtumise varjupoolele: «Kui riik jätab aktsiad endale, siis hakkab linn nõudma infrastruktuuri arendamiseks vajalikke vahendeid riigilt.»

Uno Nooni sõnul on naftaterminaali puudutava kokkuleppe taga hoopis laiemad koostööperspektiivid Orenburgi piirkonnaga. «Majandusministeeriumi osakonnad töötavad välja laiemaid kaubavahetusprogramme,» ütleb Nooni.

Tallinna linnavolikogu andis loa naftasaaduste veoks Bekkeri sadama kaudu 8. mail. Opositsioon hääletas vastu, põhjendades seda naftavedude keskkonnaohtlikkusega. Paremerakondade ja Mõõdukate juht Toivo Jürgenson teatas, et naftasaaduste transiitvedu peab toimuma Muuga või Paldiski kaudu.

«Kaup otsib ikka optimaalset teed ning seda ei saa käsukorras näiteks Muugale suunata,» kommenteerib Pert. Tema andmeil vedasid Scantrans ja Dekoil mullu Kopli poolsaare kaudu kolm miljonit tonni naftasaadusi.

Aap Mumme kinnitab, et ei näe keskkonnaspetsialistina põhjust uue naftaterminaali ehitust juba ette kahtluse alla seada. «Eesti majandusarengule püüame meiegi kaasa aidata ja seetõttu me Aurora madrustena vastu võitlema ei hakka.»

Mumme lisab, et naftasaaduste vedu läbi linna ei ole mujalgi maailmas harukordne nähtus.

AS Hoisti Kraana erastas 51% Balti Baasist oktoobris 1994. Kogu finantseerimispaketti valmistab ette Prantsuse investeerimisfirma Altum Capital.

Seni on puiduterminaali investeerinud Soome metsaliit, Enso ja Mansinen, puistematerjalide (graniitkillustiku) terminaali Rootsi kontserni Scancem esindav Rudus Eesti AS.

«Orenburgnefti (Onako) tulek on oluline juba sellepärast, et tegemist on tõelise superkontserniga, mille tagamaaks on kogu Lõuna-Uraali piirkond ja mille aktsiad on kõrgelt noteeritud ka näiteks Stockholmi börsil,» märgib Pert.