20 mai 1997

Venemaa naftahiid Koplis

Majandusminister Jaak Leimann ja Orenburgi oblasti kuberner V. Jelagin kirjutasid 17. märtsil alla kavatsuste protokollile, mille kohaselt Orenburgneft ehitab Kopli poolsaarel asuvas Bekkeri sadamas välja naftaterminaali ning Eesti pool tagab vajalike kommunikatsioonide olemasolu. Veelgi varem, oktoobris 1996 sõlmis Orenburgneftiga kokkuleppe Bekkeri sadamat haldav AS Balti Baas.

Orenburgneft soovib kavandatava terminaali kaudu vedada aastas vähemalt pool miljonit tonni nn heledat kütust, mille hulka kuulub ka reaktiivkütus. Orenburgi toodangut tarbivad kõik Põhja-Euroopa riigid.

Leimanni-Jelagini protokolli kohaselt võiks naftaterminaal valmida 1997. aasta jooksul. Tallinna abilinnapea Kalev Kallo sõnul seisab asi praegu riikliku keskkonnaekspertiisi taga. Pärast selle valmimist lubab Kallo teha kõik endast oleneva, et sadam saaks terminaali projekteerimisloa võimalikult kiiresti. Tallinna keskkonnaameti juhataja Aap Mumme prognoosib, et keskkonnaekspertiis valmib hiljemalt juuni lõpuks.

ASi Balti Baas juhatuse esimees Raigo Pert kinnitab, et naftaterminaali ehitus looks vajalikud eeldused Bekkeri sadama taaskäivitamiseks. «Ehkki naftaterminaal annaks vaid kolmandiku Balti Baasi tuludest, võtab see kanda kaks kolmandikku kogu sadama jaoks vajalikest investeeringutest,» märgib Pert.

Praegu on Bekkeri sadamas neli terminaali: puiduterminaal, konteinerteriminaal, puistematerjalide terminaal ja jaotusterminaal. Perdi sõnul töötab sadam 10--15protsendilise võimsusega ning normaalseks töölerakendamiseks läheb vaja vähemalt pool miljardit krooni.

«Suure osa sellest summast moodustavad kaudsed kulud,» väidab Pert. «Orenburgneft on valmis panema naftaterminaali ehitusse 170--200 miljonit krooni. Samas annab just uus naftaterminaal tõuke investeeringuteks infrastruktuuri.»

Kopli raudteelõigu kiire rekonstrueerimise vajadusest on räägitud aastaid, kuid ei riigil ega linnal ole selleks raha olnud. «Seoses Balti Baasi kavatsustega on nüüd asjad liikuma hakanud,» nendib Raigo Pert. «Ühtäkki on kõik avastanud, et läbi Kopli veetakse kaupa.»

Tallinna keskkonnaamet on Aap Mumme sõnul seisukohal, et keskkonnaekspertiis peaks keskenduma just raudtee läbilaskevõime suurendamisele. «Naftaterminaalide ohtlikkust merele on võimalik tehniliselt küllalt hõlpsasti elimineerida,» ütleb Mumme.

Kalev Kallo prognoosib, et paari aasta jooksul likvideeritakse Kopli kaubajaam ning rongikoosseise hakatakse töötlema ja koostama Ülemistel. See suurendab oluliselt raudtee läbilaskevõimet, kuna manööverdamised linna territooriumil jäävad ära.

«Ilmselt oleks riigil otstarbekas anda Kopli raudteelõik esialgu munitsipaalomandusse,» märgib Kallo. «Selle finantseerimises peaksid osalema kõik Kopli sadamad. Tulevikus võiks aga raudteelõik olla sõltumatu operaatorfirma käes.»

Kallo kinnitab, et 2. aprillil andsid Kopli poolsaare sadamaomanikud (peale Balti Baasi Scantrans ja Dekoil) kirjaliku nõusoleku ühiselt rahastada Sitsi raudteesõlme rekonstrueerimist, mis läheb maksma 12 miljonit krooni.

Balti Baasi aktsiatest kuulub täna 51 protsenti Eesti eraisikute omanduses olevale ASile Hoisti Kraana ja 49 protsenti riigile, mida esindab majandusministeerium.

Tallinna linnavolikogu otsustas 20. veebruaril taotleda riigile kuuluvate Balti Baasi aktsiate munitsipaliseerimist. Abilinnapea Kallo sõnul on teede- ja sideministeerium kirjalikult teatanud, et ei näe munitsipaliseerimisele takistusi. Balti Baasi juhatuses riiki esindav majandusministeeriumi spetsialist Uno Nooni ütleb aga, et nende ministeerium on esitanud erastamisagentuurile eitava seisukoha.

«Naftaterminaali puhul on tegemist riiklikul tasemel tehtava koostööga,» põhjendab Nooni, viidates Leimanni-Jelagini protokollile. «Tulevikus riik kindlasti loobub oma osalusest, kuid praegu ei pea me seda õigeks.»

Kalev Kallo osutab sellise suhtumise varjupoolele: «Kui riik jätab aktsiad endale, siis hakkab linn nõudma infrastruktuuri arendamiseks vajalikke vahendeid riigilt.»

Uno Nooni sõnul on naftaterminaali puudutava kokkuleppe taga hoopis laiemad koostööperspektiivid Orenburgi piirkonnaga. «Majandusministeeriumi osakonnad töötavad välja laiemaid kaubavahetusprogramme,» ütleb Nooni.

Tallinna linnavolikogu andis loa naftasaaduste veoks Bekkeri sadama kaudu 8. mail. Opositsioon hääletas vastu, põhjendades seda naftavedude keskkonnaohtlikkusega. Paremerakondade ja Mõõdukate juht Toivo Jürgenson teatas, et naftasaaduste transiitvedu peab toimuma Muuga või Paldiski kaudu.

«Kaup otsib ikka optimaalset teed ning seda ei saa käsukorras näiteks Muugale suunata,» kommenteerib Pert. Tema andmeil vedasid Scantrans ja Dekoil mullu Kopli poolsaare kaudu kolm miljonit tonni naftasaadusi.

Aap Mumme kinnitab, et ei näe keskkonnaspetsialistina põhjust uue naftaterminaali ehitust juba ette kahtluse alla seada. «Eesti majandusarengule püüame meiegi kaasa aidata ja seetõttu me Aurora madrustena vastu võitlema ei hakka.»

Mumme lisab, et naftasaaduste vedu läbi linna ei ole mujalgi maailmas harukordne nähtus.

AS Hoisti Kraana erastas 51% Balti Baasist oktoobris 1994. Kogu finantseerimispaketti valmistab ette Prantsuse investeerimisfirma Altum Capital.

Seni on puiduterminaali investeerinud Soome metsaliit, Enso ja Mansinen, puistematerjalide (graniitkillustiku) terminaali Rootsi kontserni Scancem esindav Rudus Eesti AS.

«Orenburgnefti (Onako) tulek on oluline juba sellepärast, et tegemist on tõelise superkontserniga, mille tagamaaks on kogu Lõuna-Uraali piirkond ja mille aktsiad on kõrgelt noteeritud ka näiteks Stockholmi börsil,» märgib Pert.

Hetkel kuum