• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riik Olümpialt omanikutulu ei taha

    Valitsuse korraldusega kinnitatud riigi osalusega ettevõtete nimekirja, kes peavad eelmise aasta puhaskasumilt maksma riigile omanikutulu, kuulus algselt 21 ettevõtet, sealhulgas ka hotelli Olümpia operaatorfirma AS Hotell Olümpia.
    Eelmise aasta 20 miljoni krooni suuruse puhaskasumiga lõpetanud AS Hotell Olümpia pidanuks maksma riigieelarvesse 2,2 miljonit krooni omanikutulu.
    «Selleks hetkeks, kui dividendide määra kehtestamise otsus vastu võeti, oli käivitunud erastamine ning see oleks selgelt vähendanud aktsiate väärtust,» põhjendas ASi Inn Grupp juhatuse esimees Andres Liinat ASi Hotell Olümpia nimekirjast väljaarvamist.
    «Teiseks on see nõue vastuolus Olümpia põhikirjaga, kus dividendide jagamine on üldkoosoleku pädevuses ja selleks on vaja kaks kolmandikku hääli. Riigil oli aga ainult 55% häältest,» märkis Liinat.
    Peale selle on riik rahandusministeeriumi ja ministeeriumi asekantsleri Peep Lassi kaudu koostanud ASiga Hotell Olümpia riigikontrolli arvamusel riigile kahjuliku hoone rendilepingu ning vahetult enne erastamist finantseerinud ligi poolesaja miljoni krooni ulatuses hotelli fassaadi remonti. Riigikontrolli seisukohalt pole edukalt isemajandava firma puhul riigipoolsed investeeringud põhjendatud.
    Hotelli Olümpia hoone kuulub endiselt riigile. Veel 13 aastat kehtiva hotelli Olümpia hoone rendilepingu kohaselt jääb riigil 10 aasta jooksul saamata üle 200 miljoni krooni.
    5. märtsil otsustas erastamisagentuuri nõukogu võimaldada 30% ASi Hotell Olümpia aktsiate osas senistel aktsionäridel kasutada eelisostuõigust ja 25,06% panna avalikku müüki.
    Kui seni olid ASi Hotell Olümpia aktsionärid Baltic Republic Fund, Inn Grupp, Mercury Assets Management ja riik, siis pärast reedest aktsionäride erakorralist üldkoosolekut omandas AS Hansa Investments 2,8% ASi Hotell Olümpia aktsiatest. AS Hansa Investments on Mercury Asset Managemendi ja Baltic Republics Fundi esindaja Eestis.
    Liinati sõnul finantseeris AS Hansa Investments ASi Hotell Olümpia aktsiate erastamist. Ta selgitas, et AS Hansa Investments oli juba varem aktsiate eest tasunud, kuid omandiõigus ei saanud üle minna enne, kui ASi Hotell Olümpia põhikirja viidi sisse muudatused.
    Liinati sõnul ei soovinud Baltic Republics Fund suurendada enda osalust ASis Hotell Olümpia suuremaks kui 40%, seetõttu oli võimalik osta teistel aktsionäridel algselt ettenähtust suurem osa aktsiaid. «See on lepingute kombinatsioon, seetõttu ei saa öelda, kelle arvelt need aktsiad on ja kuidas need tehingud toimusid,» lausus Liinat.
    Reedel otsustasid ASi Hotell Olümpia aktsionärid anda aktsiaraamat üle väärtpaberite keskdepositooriumile. Juunis tulevad EVPde eest avalikku müüki ASi Hotell Olümpia 25,06% aktsiatest. 10kroonise nimiväärtusega aktsia müügihind on 176 krooni.
    Piret Raudsepp ASist Hansa Investeeringud ütles, et hotell Olümpial on väga hea imago ja see peaks kajastuma ka aktsia hinnas. «Ma usun, et EVPde eest on huvi päris suur,» lausus ta.
    Raudsepa sõnutsi ei saa Olümpia aktsiaid võrrelda näiteks pangaaktsiatega, kuna tegemist on ühe konkreetse hoonega ja seetõttu on arengul piirid ees.
    Hotelli Central direktori Valdo Herzmanni sõnul on Olümpia on üks neist ettevõtetest, mille aktsia hind pärast turule tulekut eriti ei tõuse.
    Hotelli Olümpia tegevdirektor Tarmo Sumberg avaldas aga lootust, et Olümpia aktsia hind kasvaks stabiilselt. Sumbergi sõnul ei ole võimalik Olümpia aktsia väärtust võrrelda ühegi teise Eestis avalikus müügis oleva aktsia väärtusega, kuna sellelaadne kogemus teenindusettevõtetega puudub. «Ilmselt ootab turg sellist ettevõtet, seda on tõestanud ka senised maaklerite kommentaarid ajalehtedes,» märkis ta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Börs: Föderaalreserv turge ei kõigutanud Indeksid kallinesid 1%
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: mida teeb meile tulevane suur palgakasv?
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Raadiohommikus tipptegijate äriplaanid 2022. aastaks
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.