Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vabakaubanduslepingutest üksi ei piisa

    Teoreetiliselt peaksid Läti, Leedu ja Ukrainaga sõlmitud vabakaubanduslepingud tagama Eestist pärinevale toodangule vaba ja tollimaksudeta juurdepääsu sealsetele turgudele. Paraku näitab igapäevane praktika, et lepingud seda ei garanteeri.
    Et toodangule laieneksid vabakaubanduslepingus ettenähtud soodustused, peab see olema varustatud päritolusertifikaadiga EUR 1. Paraku ei piisa EUR 1 saamiseks sugugi sellest, et toodang on valmistatud Eestis, vaid ka toodangu valmistamiseks kasutatav tooraine peab pärinema kas Eestist või Euroopa Liidu maadest ning valmistoodangu kood rahvusvahelises kaubaklassifikaatoris peab erinema tooraine koodist. Eelnimetatud nõue tekitab probleeme mahlatootjatele, sest enamasti kasutatakse tootmisel kolmandatest riikidest pärinevat tooret ja tehnoloogiliste protsesside iseärasuse tõttu ei erine 100% mahla puhul tooraine ja valmistoodangu koodid. Seega jäävad Läti, Leedu ja Ukraina turud endiselt suurele osale Eestis toodetud mahladele suletuks.
    Samal ajal ei ole nende riikide tootjatel mingeid takistusi oma mahlatoodangu ekspordil Eestisse, sest Eesti ei rakenda tollimakse ka EUR 1 puudumisel.
    Vabakaubanduslepingute kohaselt on allakirjutanud riigid lubanud hoiduda igast siseriiklikust fiskaalse iseloomuga abinõust, mis toimiks diskrimineerivalt teise poole toodetele võrreldes oma toodanguga. Vaatamata sellele on Ukraina kehtestanud kakaod sisaldavale importtoodangule aktsiisimaksu 0,3 eküüd/kg. Maks, mis tõstab meie ?okolaadi jm kakaod sisaldava toodangu hinda Ukrainas ca 10% võrra, tuleb importööril tasuda enne kaupade lahtitollimist. Kuigi tegemist on lepingu rikkumisega, ei ole probleem kuni tänase päevani lahendust leidnud.
    Eesti on Läti, Leedu ja Ukrainaga sõlminud sertifitseerimisalase koostöö kokkulepped. Kui Läti ja Leeduga jõutakse loodetavasti väljastatavate sertifikaatide täieliku vastastikuse tunnustamiseni, siis Ukraina ei ole nõus aktsepteerima Eestis väljastatud sertifikaate, vaid nõuab meie toodangu täiendavat sertifitseerimist oma ametkondade poolt.
    Kui Eesti on tuntud oma liberaalse majanduspoliitika poolest, siis Läti, Leedu ja Ukraina kaitsevad oma turgu tollimaksudega. Läti ja Leedu on vabakaubanduslepinguid sõlminud ka teiste Euroopa riikidega, Ukrainale on leping Eestiga seni ainukeseks. Seega võitis vabakaubanduslepingute sõlmimisest eelkõige Eesti pool, sest siin ei rakendatud nende riikide toodangule tollimakse ka enne lepinguid.
    Oleks aga lihtsameelne arvata, et poliitikute sõlmitud lepingud avavad Eesti toodangule need turud ilma probleemideta. Lisaks vabakaubanduslepingutes toodule reguleerivad nende riikidega kauplemist veel mitmed ametkondlikud mängureeglid. Ühelt poolt on arusaadav, et turule tulija peab arvestama kohalike nõudmistega. Teiselt poolt võib impordi teele tehnilisi barjääre ja bürokraatlikke takistusi veeretades kohaliku turu importtoodangule ikkagi suhteliselt suletuks jätta. Igapäevases praktikas on meie importijatele nii mõnelgi korral küllaltki otse mõista antud, et Eesti toodang ei ole meie lepingupartneriteks olevates riikides sugugi nii väga oodatud.
    Vabakaubanduslepingute sõlmimisega Läti, Leedu ja Ukrainaga on riik loonud head eeldused koostööks nende maadega, kuid praegu ei saa veel rääkida Eesti ettevõtjate võrdsetest võimalustest kohalikega sealsetel turgudel. Kahtlemata on uue turu hõlvamisel tähtis eksportijate endi aktiivsus, ometi saaks meie riik veel palju ära teha kaitsmaks meie ettevõtjate huvisid.
    Pean silmas eelkõige aktiivset tegutsemist lepingute täitmise jälgimiseks moodustatud ühiskomitees, meie ametkondade koostöö tihendamist oma sealsete kolleegidega, et ühtlustada sertifitseerimise, veterinaarkontrolli, tolli jms reeglid, operatiivset sekkumist meie eksporti takistavate probleemide lahendamisse jne. Kindlasti ootaks riigi senisest tulemuslikumat tegutsemist ka meie ekspordile Vene turu avanemise vallas.
  • Hetkel kuum
Kai Realo: riigi konkurentsivõime ei teki üleöö, ka majandust tuleb juhtida
Eesti majanduse jätkuvalt halvenev konkurentsivõime ja kestev majanduslangus kõnelevad sellest, et peame riigina majanduse konkurentsivõime tugevdamise fookusesse võtma, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine Kai Realo.
Eesti majanduse jätkuvalt halvenev konkurentsivõime ja kestev majanduslangus kõnelevad sellest, et peame riigina majanduse konkurentsivõime tugevdamise fookusesse võtma, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine Kai Realo.
Rahagurude välimääraja: keda usaldada? Vaata suurest tabelist, kes mis hinnaga nõu jagab!
Kust rahatarkust ammutada, kui on soov oma finantsiline tulevik kindlustada? Üksi alati kaugele ei jõua, seega investeerimise ja laiemas mõistes rahatarkuse puhul saab appi võtta kogenud investorid, kel igaühel oma stiil ja nišš. Teeme asja selgeks!
Kust rahatarkust ammutada, kui on soov oma finantsiline tulevik kindlustada? Üksi alati kaugele ei jõua, seega investeerimise ja laiemas mõistes rahatarkuse puhul saab appi võtta kogenud investorid, kel igaühel oma stiil ja nišš. Teeme asja selgeks!
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Plaan küps: väikefirmadele terendavad soodsamad laenud
KredExi ja EASi ühendasutus tahab pakkuda mikro- ja väikeettevõtetele laenu võtmisel käendust, et nad saaksid finantseeringu parematel tingimustel. Plaan pole veel pankades vastu võetud, aga küpseb.
KredExi ja EASi ühendasutus tahab pakkuda mikro- ja väikeettevõtetele laenu võtmisel käendust, et nad saaksid finantseeringu parematel tingimustel. Plaan pole veel pankades vastu võetud, aga küpseb.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Esinemine on alati ebamugav. Kolm nippi, mis annavad publiku ees julgust juurde
Esinemine on meie jaoks alati kriisiolukord. Me ei saa muuta seda, et esinemine on ebamugav ja riskantne, aga me saame väga hästi valmistuda selleks, et meie ebamugavus ei segaks publikut.
Esinemine on meie jaoks alati kriisiolukord. Me ei saa muuta seda, et esinemine on ebamugav ja riskantne, aga me saame väga hästi valmistuda selleks, et meie ebamugavus ei segaks publikut.
Neste lahkus Rohetiigrist. Vastastikku jagatakse teravaid süüdistusi
Neste teatas, et lahkub Rohetiigrist, sest ei pea transpordi teekaardi koostamise protsessi läbipaistvaks ega teaduspõhiseks. Rohetiiger pole süüdistusega nõus ja heidab Nestele ette vähest panust teekaardi loomisesse, kirjutab kestlikkusuudised.ee.
Neste teatas, et lahkub Rohetiigrist, sest ei pea transpordi teekaardi koostamise protsessi läbipaistvaks ega teaduspõhiseks. Rohetiiger pole süüdistusega nõus ja heidab Nestele ette vähest panust teekaardi loomisesse, kirjutab kestlikkusuudised.ee.
Maailma autohiidudele tootev firma tegi käiberekordi. „Mis siin öelda, eks ikka tuleb rahul olla“
Mainekatele Euroopa autotööstustele allhankeid tegev Mistra-Autex lõpetas eelmise aasta rekordkasumiga ning ületas endagi ootusi. Sel aastal loodab ettevõte edu enam-vähem korrata.
Mainekatele Euroopa autotööstustele allhankeid tegev Mistra-Autex lõpetas eelmise aasta rekordkasumiga ning ületas endagi ootusi. Sel aastal loodab ettevõte edu enam-vähem korrata.
Alar Karis: miljardi euro vajadust laskemoona jaoks ei saa ignoreerida
Hinnangut, et Eesti vajab täiendavalt üle miljardi euro laskemoona hankimiseks, ei saa ignoreerida. Eriti, kui see vajadus tuleneb NATO kaitseplaanidest, ütles president Alar Karis esmaspäeval võidupüha paraadil Narvas.
Hinnangut, et Eesti vajab täiendavalt üle miljardi euro laskemoona hankimiseks, ei saa ignoreerida. Eriti, kui see vajadus tuleneb NATO kaitseplaanidest, ütles president Alar Karis esmaspäeval võidupüha paraadil Narvas.
Tööturu kiirstatistika näitab aasta väikseimat koondamiste arvu
Mais sõlmiti uusi töölepinguid rohkem, kui neid lõpetati, ja koondamisi oli kõigist lõppenud töösuhetest 3,5%, mis on selle aasta madalaim tulemus, näitab statistikaameti tööturu kiirstatistika.
Mais sõlmiti uusi töölepinguid rohkem, kui neid lõpetati, ja koondamisi oli kõigist lõppenud töösuhetest 3,5%, mis on selle aasta madalaim tulemus, näitab statistikaameti tööturu kiirstatistika.