Majandus jääb välispoliitika varju

«Võttes arvesse põllumajandustoodangu, investeeringute, ekspordi ja impordi kohta koostatud kasvuprognoosi, ulatub sisemajanduse kogutoodang tänavu 2,550--2,600 triljoni rublani (449,4 miljardit dollarit), mis on 130--180 triljonit vähem, kui eelarveseaduses ette nähtud,» seisab valitsuse dokumendis.

Lisaks prognoosib dokument suurte ja keskmise suurusega ettevõtete toodangu kolmeprotsendilist langust. Toodangu võimalik suurenemine väikeettevõtluses ning raskesti hinnatava varimajanduse areng asetab kogu tööstustoodangu 1996. a tasemele või kaks protsenti madalamale. Varimajanduse kasvutempoks on välisanalüütikud hinnanud 10 protsenti aastas ning praegu moodustab see 40 protsenti kogu majandustegevusest.

T?ubais vallandas sel nädalal uue poliitilise tormi, vihjates ärilehele Kommersant Daily antud intervjuus, et kui duuma maksuseadustikku ning eelarvet ei kinnita, võib president parlamendi laiali saata.

«Me ei saa oodata, majandus ja inimesed ei saa enam oodata, seepärast oleme asunud nii resoluutsele seisukohale,» ütles T?ubais.

Jeltsini kommunistidest vastased on peale eelarvekärbete kritiseerinud ka NATO-kokkulepet kui kapituleerumist lääne ees, liberaalid näevad selles aga parimat võimalikku lahendust. Samuti on neilt vähe kriitikat kostnud Ukraina ja Valgevenega sõlmitud lepingute kohta.

Saja päeva jooksul ajast, mil Jeltsin kuulutas ennast «täies vormis» olevaks, on president kuulutanud välja «strateegilise partnerluse» Hiinaga ning parandanud sidemeid India ja Jaapaniga. Viimane loobus seejärel vastuseisust Venemaa ühinemisele maailma juhtiva seitsme tööstusriigi G7 grupiga.

Jeltsin osaleb tuleval kuul Denveris G7 kohtumisel, kus loodab ühenduse muutumist G8-ks. REUTER-FT-ÄP