4. juuni 1997 kell 22:00

Vabakaubandusleping ei ava veel turgu

Ainsa Eesti ettevõttena on Ukrainas kvaliteedisertifikaadi saanud AS Kalev. Haldusfirma ETFC Grupp müügikoordinaatori Meelis Randmaa sõnul läks sertifikaadi saamine Kalevile maksma ligi 10 000 USA dollarit (136 000 krooni) ja sellega tegeldi üle poole aasta. Selle summa eest toodi Ukraina eksperdid Eestisse ja tutvustati neile Kalevi toodangut.

«Vaatamata vabakaubanduslepingule meie kaupadele Ukrainas ei aplodeerita,» väitis Randmaa. «Ukraina raskus on suur bürokraatia ja jäik süsteem.»

Randmaa ütles, et juhuslikel eksportijatel, kelle ekspordimaht pole väga suur, pole mõtet sellist summat sertifikaadi saamiseks maksta. «Rakvere lihakombinaadile pakuti sertifikaati 7000 dollari eest, kuid lihakombinaat mõtleb alles tõsiselt selle tasuvuse üle,» rääkis Randmaa.

Metsik turukaitse, iseloomustas Ukrainas valitsevat olukorda äsja Kiievist ja Dnepropetrovskist naasnud ASi Flora turundusdirektor Vello-Maido Koore.

Koore sõnul on Flora toodangu eksportimisel Ukrainasse praegu suurim takistus kahekordne sertifitseerimisnõue, millega kaasneb ka kauba hoiustamine laos. «Kui realiseerub teineteise sertifikaatide tunnustamise leping, muutub kaup viiendiku võrra odavamaks ja võidame kauba saatmise kiiruses kaks nädalat,» sõnas Koore.

Kuna Ukraina ei usalda Eesti toiduainete laboreid, mis on kohati moodsamad kui Ukraina omad, nõuavad ukrainlased kauba sertifitseerimist mõlemas riigis eraldi. Kinnitamata andmetel oli AS Kalev üldse teine välisriigi ettevõte Itaalia mahlatootja Parmalat kõrval, kes sai Ukrainas toiduainete kvaliteedisertifikaadi.

Vello-Maido Koore sõnul sõlmis Flora esimese müügilepingu Ukrainas 85 000 USA dollari ehk miljoni krooni väärtuses. Ukraina seaduste kohaselt tohivad kohalikud võimud anda välja kuni 100 000 dollari väärtuses kauba impordilitsentse, üle selle piiri tuleb litsentsi taotleda riigi keskvõimult. «Lihtsam on võtta eraldi viis väiksemat litsentsi kui üks poole miljoni dollariline litsents,» ütles Koore.

Järgmine takistus kauba saatmisel Ukrainasse on Koore sõnul hügieenisertifikaadi saamine. Kontroll võtab esimese saadetise puhul aega kolm nädalat ja maksab 270 dollarit (ligi 3750 krooni). Hügieenisertifikaadi saab aastaks vaid lepingujärgsele kogusele, ütles Koore. Lepingust suurema hulga kauba müümise puhul tuleb uuesti litsentsi taotleda.

Oluline takistus on Koore sõnul ka toote vastavuse sertifikaat. «Kaup seisab piiril ja tollist seda enne kätte ei saa,» rääkis ta. Ilma seisakuta saavad Ukrainasse saadetud kaubad tollist kätte vaid ettevõtjad, kelle tootmistingimusi on Ukraina sertifikaadiga tunnistanud, lausus Koore.

«Kellel litsentsi pole, selle toodang läheb litsentsilattu, kus võetakse toodanguproovid,» jätkas Koore. Tema väitel seisab kaup sellisel moel tollilaos kinni kümme kuni viisteist päeva, päev tollilaos maksab 15 dollarit (ligi 200 krooni).

Toote vastavuse sertifikaati on Koore sõnul võimalik saada ainult ühele partiile. «Saadad kahe päeva pärast järgmise, pead kogu ringi uuesti läbima,» rääkis ta.

Meelis Randmaa ütles, et kuigi Ukrainal on ainsana sõlmitud vabakaubandusleping Eestiga, rikub Ukraina seda lepingut. Kuigi riikidevahelises lepingus on kirjas, et üksteisele diskrimineerivaid makse ei rakendata, rakendab Ukraina kakaosisaldusega kondiitritoodetele aktsiisimaksu 0,3 ECUd kilogrammilt (4,7 krooni), rääkis Randmaa. «See maks lisab Kalevi toodangu hinnale kümme protsenti,» lisas ta.

Randmaa ütles, et tulevikus kavatsevad Ukraina turule minna ka teised ETFC tööstusettevõtted, kellel on suur ekspordipotentsiaal. Praegu läheb Kalevi ekspordist Ukrainasse ainult kümme protsenti.

Vello-Maido Koore sõnul on peamine häda selles, et Eesti poliitikud on rahul sõlmitud vabakaubanduslepinguga ja pole piisavalt tegutsenud tegeliku kaubavahetuse elavdamise nimel. «On vaja, et riigijuhid tajuksid reaalset olukorda,» ütles ta.

Hetkel kuum