• OMX Baltic0,29%317,97
  • OMX Riga−0,33%956,41
  • OMX Tallinn0,44%2 204,22
  • OMX Vilnius0,05%1 505,59
  • S&P 5000,51%7 743,41
  • DOW 300,93%51 828,62
  • Nasdaq 0,48%27 068,72
  • FTSE 1000,14%10 695,25
  • Nikkei 2251,3%66 364,2
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%96,1
  • OMX Baltic0,29%317,97
  • OMX Riga−0,33%956,41
  • OMX Tallinn0,44%2 204,22
  • OMX Vilnius0,05%1 505,59
  • S&P 5000,51%7 743,41
  • DOW 300,93%51 828,62
  • Nasdaq 0,48%27 068,72
  • FTSE 1000,14%10 695,25
  • Nikkei 2251,3%66 364,2
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%96,1
Ainsa Eesti ettevõttena on Ukrainas kvaliteedisertifikaadi saanud AS Kalev. Haldusfirma ETFC Grupp müügikoordinaatori Meelis Randmaa sõnul läks sertifikaadi saamine Kalevile maksma ligi 10 000 USA dollarit (136 000 krooni) ja sellega tegeldi üle poole aasta. Selle summa eest toodi Ukraina eksperdid Eestisse ja tutvustati neile Kalevi toodangut.
«Vaatamata vabakaubanduslepingule meie kaupadele Ukrainas ei aplodeerita,» väitis Randmaa. «Ukraina raskus on suur bürokraatia ja jäik süsteem.»
Randmaa ütles, et juhuslikel eksportijatel, kelle ekspordimaht pole väga suur, pole mõtet sellist summat sertifikaadi saamiseks maksta. «Rakvere lihakombinaadile pakuti sertifikaati 7000 dollari eest, kuid lihakombinaat mõtleb alles tõsiselt selle tasuvuse üle,» rääkis Randmaa.
Meelis Randmaa ütles, et kuigi Ukrainal on ainsana sõlmitud vabakaubandusleping Eestiga, rikub Ukraina seda lepingut. Kuigi riikidevahelises lepingus on kirjas, et üksteisele diskrimineerivaid makse ei rakendata, rakendab Ukraina kakaosisaldusega kondiitritoodetele aktsiisimaksu 0,3 ECUd kilogrammilt (4,7 krooni), rääkis Randmaa. «See maks lisab Kalevi toodangu hinnale kümme protsenti,» lisas ta.
Randmaa ütles, et tulevikus kavatsevad Ukraina turule minna ka teised ETFC tööstusettevõtted, kellel on suur ekspordipotentsiaal. Praegu läheb Kalevi ekspordist Ukrainasse ainult kümme protsenti.
Vello-Maido Koore sõnul on peamine häda selles, et Eesti poliitikud on rahul sõlmitud vabakaubanduslepinguga ja pole piisavalt tegutsenud tegeliku kaubavahetuse elavdamise nimel. «On vaja, et riigijuhid tajuksid reaalset olukorda,» ütles ta.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele