5 juuni 1997

Nõudmistest

Ametiühingud on Eestis muutumas mõjuvõimsaks jõuks, kellega peavad hakkama arvestama ka ettevõtjad. Kahjuks. Vara veel.

Eesti ametiühingute keskliit soovib töötu abiraha suurendamist ligi 90%, tulumaksuvaba miinimumi suurendamist ligi 70% ning alampalga kasvu umbes 40% võrra. Lisaks kaalutakse progresseeruvat tulumaksu üksikisikutele ning pensioniea vähendamist. Kõigi nõudmiste jõustumisel võib Eesti majandusele ennustada üsna tumedat tulevikku.

Kahjuks ei tea ka ametiühingujuhid ise, kust peaks riik võtma miljardid, et kõiki nõudmisi täita. Kahtlemata oleks võimalik raharessurss AÜ inimeste poolt viidatud varimajandus, kuid kas see on 11% SKPst, nagu arvestab statistikaamet, või hoopis rohkem, ei oska keegi täpselt öelda. Seega on teadmata selle rahaallika suurus ja selle vähendamiseks tehtavad kulutused. See ei tähenda, et varimajandust ei peaks proovima vähendada, kuid kindlasti on riigil oma elanike heaolu tõstmiseks kasulikum kasutada neid kroone näiteks ettevõtlusele soodustuste tegemiseks.

Ametiühingute nõudmised on seda ohtlikumad, kui arvestada ettevõtete tööjõu tootlikkuse ja tööjõukulu vahelise suhte muutumist. Süveneb tendents, kus palgad kasvavad kiiremini kui tootmise efektiivsus. See võib aga viia olukorrani, kus ühel hetkel ei tooda ettevõte nii palju tagasi, et suudaks rahuldada töötajate nõudmisi ning seejuures veel investeerida tulevase tootmismahu kasvu ja kasumi tarbeks.

AÜ inimestel on varnast võtta argument -- nii on Euroopas. Ja oma ettepanekutele saavad nad loomulikult toetust, ka rahalist, väliskolleegidelt. Kuid võrrelda mõneaastase turumajanduskogemusega Eestit sajanditevanuse turumajanduse traditsiooniga riikidega ei ole kindlasti kohane.

Hetkel kuum