• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Nõudmistest

    Ametiühingud on Eestis muutumas mõjuvõimsaks jõuks, kellega peavad hakkama arvestama ka ettevõtjad. Kahjuks. Vara veel.
    Eesti ametiühingute keskliit soovib töötu abiraha suurendamist ligi 90%, tulumaksuvaba miinimumi suurendamist ligi 70% ning alampalga kasvu umbes 40% võrra. Lisaks kaalutakse progresseeruvat tulumaksu üksikisikutele ning pensioniea vähendamist. Kõigi nõudmiste jõustumisel võib Eesti majandusele ennustada üsna tumedat tulevikku.
    Kahjuks ei tea ka ametiühingujuhid ise, kust peaks riik võtma miljardid, et kõiki nõudmisi täita. Kahtlemata oleks võimalik raharessurss AÜ inimeste poolt viidatud varimajandus, kuid kas see on 11% SKPst, nagu arvestab statistikaamet, või hoopis rohkem, ei oska keegi täpselt öelda. Seega on teadmata selle rahaallika suurus ja selle vähendamiseks tehtavad kulutused. See ei tähenda, et varimajandust ei peaks proovima vähendada, kuid kindlasti on riigil oma elanike heaolu tõstmiseks kasulikum kasutada neid kroone näiteks ettevõtlusele soodustuste tegemiseks.
    Ametiühingute nõudmised on seda ohtlikumad, kui arvestada ettevõtete tööjõu tootlikkuse ja tööjõukulu vahelise suhte muutumist. Süveneb tendents, kus palgad kasvavad kiiremini kui tootmise efektiivsus. See võib aga viia olukorrani, kus ühel hetkel ei tooda ettevõte nii palju tagasi, et suudaks rahuldada töötajate nõudmisi ning seejuures veel investeerida tulevase tootmismahu kasvu ja kasumi tarbeks.
    AÜ inimestel on varnast võtta argument -- nii on Euroopas. Ja oma ettepanekutele saavad nad loomulikult toetust, ka rahalist, väliskolleegidelt. Kuid võrrelda mõneaastase turumajanduskogemusega Eestit sajanditevanuse turumajanduse traditsiooniga riikidega ei ole kindlasti kohane.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
USA kodude hinnatõus aeglustus
Ühendriikides langes kodude müük augustis oodatust veidi rohkem, nõudlus on kõrgete hindade tõttu veidi jahtunud. Samal ajal on ilmnemas märke, et kinnisvara kiire hinnatõus on aeglustumas ning nõudlus niivõrd palju enam ei kasva, vahendab Reuters.
Ühendriikides langes kodude müük augustis oodatust veidi rohkem, nõudlus on kõrgete hindade tõttu veidi jahtunud. Samal ajal on ilmnemas märke, et kinnisvara kiire hinnatõus on aeglustumas ning nõudlus niivõrd palju enam ei kasva, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: mida teeb meile tulevane suur palgakasv?
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Raadiohommikus tipptegijate äriplaanid 2022. aastaks
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.