• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    «Õiglasest võitlusest» offshore -firmadega

    Viimasel ajal on ajakirjanduses avaldatud artikleid, milles on arutletud, kuidas oleks võimalik offshore-firmadelt õiglaselt makse kätte saada. On välja pakutud mitmeid mõtteid.
    Idee 1. Oleks tarvis offshore-firmadest «läbi vaadata» -- see tähendab leida nende tagant Eesti residentidest isikud ning siis kasseerida maksud sisse nende kaudu. On välja pakutud mõte, et Eesti residendid peaksid oma osaluse offshore-firmades deklareerima. Idee oleks huvitav, kui ta oleks teostatav.
    Kommentaar. Paljude offshore-maade registrites puuduvad andmed omanike kohta hoopiski, teistes esinevad aga tegelike omanike asemel nominaalisikud. Veel kurioossemaks teeb olukorra see, et offshore-firmade registreerijad ei pea küsima oma klientidelt passi. Me küll soovitame oma klientidel esineda õigete nimede all, sest vastasel korral on tülikas avada firma pangakontot, kuid kui näiteks keegi tuleb meie firmasse ning teatab, et soovib tellida firmat Järvelille nimele, pole meil põhjust keelduda.
    Idee 2. Oleks tarvis offshore-firmade tegutsemine Eesti aktsiaturul kvalifitseerida majandustegevusena Eestis ning siis ka vastavalt maksustada.
    Kommentaar. Suurem osa investeerimisasutustest paikneb offshore-maades -- Luksemburgis, Jersey's, Kaimani saartel, Bermudal jne. Seega paigutame me suure osa potentsiaalsetest investeeringutest ebavõrdsesse olukorda. Kui näiteks Suurbritannia kodanik on paigutanud oma raha Jersey pensionifondi, siis eeldatakse, et ta tasub oma maksud siis, kui hakkab vanaduspõlves raha välja võtma. Kui aga vastava fondi portfellis on olnud ka Eesti firmade aktsiaid, siis ei päästa teda topeltmaksustamisest ka topeltmaksustamise vältimise lepingu olemasolu -- investeeris ju offshore-firma.
    Aktsiaturg on üldjuhul rahvusvaheline nähtus ning maailma aktsiaturul mängija ei tule selle pealegi, et Hansapanga aktsiaid ostes muutub ta äkki Eesti riigi suhtes aruande- ning maksukohustuslaseks. Inimesele või firmale, kes kaupleb kümnete maade aktsiatega, muutuks tuluaruannete koostamine põhitegevuseks.
    Õnneks maailmas sellist kommet ei ole, vaid igaüks esitab aruandeid ja maksab makse oma kodumaa seaduste kohaselt.
    Idee 3. Uuele ringile on läinud seaduseelnõu musta nimekirja kantud riikide firmade poolt osutatud teenuste maksustamiseks 15protsendilise tulumaksuga.
    Kommentaar. Asjal võiks olla mõte, kui offshore-riikide nimekirja oleks võimalik koostada. See pole aga kuidagi võimalik. Ei saa ju panna musta nimekirja USA Delaware'i osariiki, kuigi seal on registreeritud suur hulk offshore-firmasid. Kuid seal on registreeritud ka näiteks Coca-Cola!
    Kui Eesti ei julge tekitada ebamugavusi suurriikidele ning piirdub väiksematega, siis peaks meelde tuletama, et näiteks Liechtensteinis on peale offshore-firmade ka maailma parim vaakumtehnika ning Iirimaal maailma parim õlu. Vastavate firmade konsultatsioonid võiksid Eesti tootjatele marjaks ära kuluda, kuid pärast uue seaduse vastuvõtmist enam ei saa -- topeltmaksud.
    Leedu lähenes analoogsele seaduseprojektile hoopis drakooniliselt. Seal hakati hiljuti võtma 15% lisamaksu kõigilt välisfirmade poolt osutatud konsultatsioonidelt. See meetod on juba hoopis teisest ooperist. Siin on tegemist üldise turukaitsega, nagu meil ette valmistatava kaitsetollide seaduse puhul. Kuid vähemasti on nii ausam -- kedagi ei diskrimineerita.
    Lätis on offshore-firmade tegevuse takistamiseks vastu võetud mitmeid seadusi, nende parandusi ja paranduste parandusi. Olukord on muutunud segasemaks.
    Mõningal määral on muutunud offshore-maade valik, kuid meie firma kümnetest Läti klientidest on meetodi kasutamisest loobujaid palju vähem kui uusi juurdetulijaid. Loodame, et Eesti seadusandjad võtavad Läti kolleegide vigadest õpetust ega hakka neid kordama.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tervishoiuettevõtte juht: võib-olla oleme me osalised uue ajastu tekkes
Praegused aktuaalsed teemad keerlevad väärtuspõhiste arutelude ümber. Võimalik, et tekkimas on uus ajastu, kirjutab tervishoiuettevõtte Roche Eesti tegevjuht Kadri Mägi-Lehtsi vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Praegused aktuaalsed teemad keerlevad väärtuspõhiste arutelude ümber. Võimalik, et tekkimas on uus ajastu, kirjutab tervishoiuettevõtte Roche Eesti tegevjuht Kadri Mägi-Lehtsi vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
USA aktsiaturud jätkasid langust
USA tähtsamad aktsiaindeksid jätkasid täna taandumist pärast eilset järsku langust.
USA tähtsamad aktsiaindeksid jätkasid täna taandumist pärast eilset järsku langust.
Selgus Eesti parim juht
Äsja kuulutati Pärnu juhtimiskonverentsil välja tiitli „Parim juht 2022“ võitja. Selle pälvis LHV Grupi juht Madis Toomsalu.
Äsja kuulutati Pärnu juhtimiskonverentsil välja tiitli „Parim juht 2022“ võitja. Selle pälvis LHV Grupi juht Madis Toomsalu.
Kristi Saare juhtidele: sul on juba piisavalt, aita nüüd teisi
Teil kõigil on piisavalt raha, nüüd on aeg aidata ka teistel selleni jõuda, rääkis Naisinvestorite Klubi asutaja ja eestvedaja Kristi Saare Pärnu juhtimiskonverentsil.
Teil kõigil on piisavalt raha, nüüd on aeg aidata ka teistel selleni jõuda, rääkis Naisinvestorite Klubi asutaja ja eestvedaja Kristi Saare Pärnu juhtimiskonverentsil.
Kodu ostmine ripub juuksekarva otsas: arendajad tühistavad kokkuleppeid
Ehitushinna hüppelisest tõusust hingetuks löödud arendajad katkestavad broneeringuid ja lepinguid, palju leebemal juhul hoiatavad hinnatõusu eest korterite broneerijaid, kes peavad krõbedama hinnaga kaasa minema või uuest kodust loobuma. Suuremad arendajad näevad alatu käiguna just kokkulepete täielikku tühistamist.
Ehitushinna hüppelisest tõusust hingetuks löödud arendajad katkestavad broneeringuid ja lepinguid, palju leebemal juhul hoiatavad hinnatõusu eest korterite broneerijaid, kes peavad krõbedama hinnaga kaasa minema või uuest kodust loobuma. Suuremad arendajad näevad alatu käiguna just kokkulepete täielikku tühistamist.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.