«Õiglasest võitlusest» offshore -firmadega

Viimasel ajal on ajakirjanduses avaldatud artikleid, milles on arutletud, kuidas oleks võimalik offshore-firmadelt õiglaselt makse kätte saada. On välja pakutud mitmeid mõtteid.

Idee 1. Oleks tarvis offshore-firmadest «läbi vaadata» -- see tähendab leida nende tagant Eesti residentidest isikud ning siis kasseerida maksud sisse nende kaudu. On välja pakutud mõte, et Eesti residendid peaksid oma osaluse offshore-firmades deklareerima. Idee oleks huvitav, kui ta oleks teostatav.

Kommentaar. Paljude offshore-maade registrites puuduvad andmed omanike kohta hoopiski, teistes esinevad aga tegelike omanike asemel nominaalisikud. Veel kurioossemaks teeb olukorra see, et offshore-firmade registreerijad ei pea küsima oma klientidelt passi. Me küll soovitame oma klientidel esineda õigete nimede all, sest vastasel korral on tülikas avada firma pangakontot, kuid kui näiteks keegi tuleb meie firmasse ning teatab, et soovib tellida firmat Järvelille nimele, pole meil põhjust keelduda.

Idee 2. Oleks tarvis offshore-firmade tegutsemine Eesti aktsiaturul kvalifitseerida majandustegevusena Eestis ning siis ka vastavalt maksustada.

Kommentaar. Suurem osa investeerimisasutustest paikneb offshore-maades -- Luksemburgis, Jersey's, Kaimani saartel, Bermudal jne. Seega paigutame me suure osa potentsiaalsetest investeeringutest ebavõrdsesse olukorda. Kui näiteks Suurbritannia kodanik on paigutanud oma raha Jersey pensionifondi, siis eeldatakse, et ta tasub oma maksud siis, kui hakkab vanaduspõlves raha välja võtma. Kui aga vastava fondi portfellis on olnud ka Eesti firmade aktsiaid, siis ei päästa teda topeltmaksustamisest ka topeltmaksustamise vältimise lepingu olemasolu -- investeeris ju offshore-firma.

Aktsiaturg on üldjuhul rahvusvaheline nähtus ning maailma aktsiaturul mängija ei tule selle pealegi, et Hansapanga aktsiaid ostes muutub ta äkki Eesti riigi suhtes aruande- ning maksukohustuslaseks. Inimesele või firmale, kes kaupleb kümnete maade aktsiatega, muutuks tuluaruannete koostamine põhitegevuseks.

Õnneks maailmas sellist kommet ei ole, vaid igaüks esitab aruandeid ja maksab makse oma kodumaa seaduste kohaselt.

Idee 3. Uuele ringile on läinud seaduseelnõu musta nimekirja kantud riikide firmade poolt osutatud teenuste maksustamiseks 15protsendilise tulumaksuga.

Kommentaar. Asjal võiks olla mõte, kui offshore-riikide nimekirja oleks võimalik koostada. See pole aga kuidagi võimalik. Ei saa ju panna musta nimekirja USA Delaware'i osariiki, kuigi seal on registreeritud suur hulk offshore-firmasid. Kuid seal on registreeritud ka näiteks Coca-Cola!

Kui Eesti ei julge tekitada ebamugavusi suurriikidele ning piirdub väiksematega, siis peaks meelde tuletama, et näiteks Liechtensteinis on peale offshore-firmade ka maailma parim vaakumtehnika ning Iirimaal maailma parim õlu. Vastavate firmade konsultatsioonid võiksid Eesti tootjatele marjaks ära kuluda, kuid pärast uue seaduse vastuvõtmist enam ei saa -- topeltmaksud.

Leedu lähenes analoogsele seaduseprojektile hoopis drakooniliselt. Seal hakati hiljuti võtma 15% lisamaksu kõigilt välisfirmade poolt osutatud konsultatsioonidelt. See meetod on juba hoopis teisest ooperist. Siin on tegemist üldise turukaitsega, nagu meil ette valmistatava kaitsetollide seaduse puhul. Kuid vähemasti on nii ausam -- kedagi ei diskrimineerita.

Lätis on offshore-firmade tegevuse takistamiseks vastu võetud mitmeid seadusi, nende parandusi ja paranduste parandusi. Olukord on muutunud segasemaks.

Mõningal määral on muutunud offshore-maade valik, kuid meie firma kümnetest Läti klientidest on meetodi kasutamisest loobujaid palju vähem kui uusi juurdetulijaid. Loodame, et Eesti seadusandjad võtavad Läti kolleegide vigadest õpetust ega hakka neid kordama.