Abilinnapea Ants Leemets lausus, et ehkki linnavara võõrandamise kord lubab müüki ka eelläbirääkimistega pakkumisel, otsustuskorras või muul volikogu poolt otsustatud viisil, peab linnavalitsus aktsiate õigeimaks müügiviisiks just nimelt enampakkumist.

Leemets tunnistas, et suuline enampakkumine ehk oksjon on küllaltki vähekasutatav aktsiate müümise viis, kuid linnavaraamet avaldas soovi see siiski ära proovida.

«Meil pole vähimatki põhjust arvata, et see annaks halvema tulemuse kui kirjalik pakkumine,» ütles Leemets.

Asfaltbetooni tootva Tasfili peadirektor Tõnu Raag ütles, et Tasfili aktsiate vastu peaksid huvi tundma eeskätt need firmad, mis on Eesti asfalditurul juba kanda kinnitanud. «Ettevõtte põhikiri sätestab aga seniste aktsionäride eelisostuõiguse,» teatas Raag. «Müük avaliku oksjoni kaudu teeb situatsiooni igatahes huvitavaks.»

Tasfili aktsiakapitalist kuulub Tallinnale 27,57 protsenti. Raag ei soovinud ettevõtte teisi aktsionäre avalikustada.

Raagi sõnul on kahetsusväärne, et Tasfili aktsiate müük on jätkuvalt veninud. «Kaks aastat on sellest üksnes räägitud,» ütles Raag. «Ka nüüd tuleb ju veel oodata volikogu otsust, nii et enne septembrit-oktoobrit ei juhtugi midagi.»

Arvutifirma BCS peadirektor Ants Sild tõdes, et Tallinnale kuuluv 4,64% BCSi aktsiakapitalist ei pruugi ostuhuvilisi leida. «Meie strateegia on mitte maksta suuri dividende ja seega ei ole väikeinvestoritel lootust raha kiiresti tagasi teenida,» selgitas Sild. «Ütleksin, et praegu on BCSi aktsia suhtes rohkem müügi- kui ostuhuvi,» lisas ta.

Silla sõnul kuulub 92,9% BCSi aktsiatest talle ja veel kolmele eraisikule ja ligi 2,5% on ettevõtte töötajate omanduses.

Sild nentis, et kuna linna osalus BCSis on nii väike, siis ei tähenda selle müük firmale otseselt midagi, küll aga võib mõjuda kaudselt väga hästi. «Kogu aeg on olnud probleem, et linnal kui aktsionäril ei sobi meilt suuremaid oste teha, sest teda võidakse süüdistada meie soosimises,» tõdes Sild.