• OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,24
  • OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,24
  • 02.07.97, 01:00

Levicom tahab liita endaga STV

Kaablisõja peakangelased peavad liitumisplaane

Tallinna Kaabeltelevisioon tegi esimesed ettepanekud STV ostuks kaks aastat tagasi, pakkudes firma aktsiate eest seitse miljonit krooni. STV omanikud pakkumust tollal vastu ei võtnud. Sellekevadise leppe järgi pidi liitumine toimuma 1. juulil, seega eile, kuid see lükkus edasi.
STV asepresidendi Raivo Mihkelsoo sõnul liitumist nüüd enne septembrit ei toimu. Tema ütlusel olid pooled kaks kuud tagasi lepingu allkirjastamiseks valmis, kuid siis tekkis tõrge ja ühendamine lükati edasi. Oleme liitumiseks valmis, seda on aga rohkem vaja Tallinna Kaabeltelevisioonile kui meile, rääkis Mihkelsoo.
Tallinna Kaabeltelevisiooni juhatuse esimees Peep Põldsamm seevastu kinnitas, et kuigi tema firma on STV-le liitumisettepanekuid teinud, ei ole asi veel piisavalt konkreetne. «Strateegilist otsust omanikud teinud ei ole,» väitis ta.
Põldsamm lisas, et põhimõtteline pakkumus on Tallinna Kaabeltelevisioonilt STV-le viimase aktsiate ostu kohta tehtud, kuid hinnas ei ole kokku lepitud.
Eri hinnangutel võib STV aktsiate hind jääda 20 kuni 30 miljoni krooni vahele.
Levicomi juhatuse esimees Tõnis Palts lausus, et küsimus ei ole mitte STV kaablivõrgus, vaid firma enam kui 20 000 kliendis. Paltsi sõnul pole firmade liitumine täna siiski tõenäoline, sest mitmed kaablifirmad eelistavad majanduslikele huvidele praegu veel näiteks poliitilisi huve.
Tallinnas kaabeltelevisiooni teenust pakkuva Starman Kaabeltelevisiooni ASi tegevdirektor Peeter Kern ütles, et ta ei usu eriti Tallinna Kaabeltelevisiooni ja STV ühinemisse. Oma 30 miljoni dollarilisest emissioonist saadava rahaga võib Levicom STV ehk ära osta, ent STV-l läheb liitumise järel raskeks -- nad peavad siis hakkama maksma programmitasusid, mis võib tähendada hinnatõusu, lausus Kern.
Peale STV on Tallinna Kaabeltelevisioon soovinud osta ka Lasnamäel tegutsevat ASi Telset ja Rootsi kapitaliga Starman Kaabeltelevisiooni ASi. «Käime neile peale, et neid ära osta,» sõnas Põldsamm. Ta lisas, et omavahel peavad liitumisläbirääkimisi ka teised kaablifirmad.
Lasnamäel 8000 kliendiga Telseti ja Starmani liitumist ei ole sellesisulistele läbirääkimistele vaatamata toimunud.
Peeter Kern kinnitas, et tema firma on ka STVga viimase initsiatiivil läbirääkimisi pidanud. «Kokkupuutepunkte on, kuid kokkuleppest oleme veel kaugel. Praeguseks on selleteemalised konsultatsioonid katkenud,» rääkis ta.
Starmani nõukogus Rootsi Teliat esindava Mart Nurga sõnul pakkus STV möödunud talvel oma aktsiaid müüa ka Teliale. Aktsiate ostmist ei ole seni tõsiselt arutatud, lausus Nurk.
Valitsuses arutlusel olev kaabellevi seadus sätestab, et ühes piirkonnas võib tegutseda ainult üks kaabelteleoperaator. Linnavalitsusega sõlmitud lepingu alusel on Tallinnas kaabliteenuste pakkumise ainuõigus Tallinna Kaabeltelevisioonil.
Seaduseelnõu kohaselt peab oma osalusest kaabliäris loobuma Starmani Rootsi osanik Telia, kuna rootslastele kuulub aktsiaid teises telekommunikatsioonifirmas ASis Eesti Telefon.
Tallinna Kaabeltelevisioonist kuulub 65 protsenti Levicomile, 30 protsenti Iisraeli firmale Telglob ja viis protsenti Tallinna linnavalitsusele.
STV omanikud on Eesti eraisikud, enamikku firmast kontrollib STV president Vjat?eslav Rabot?jev.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 23.07.24, 12:25
30 aastat zombi-majandust: Jaapani valuutakriis kogub hoogu
Jeeni kurss kukkus dollarisse värske, 38 aasta madalaima tasemeni. Viimati kauples jeen nii nõrgal tasemel 1986. aastal. Riigis on alanud valuutakriis, mis on just praegu hoogu kogumas ning paneb valitsuse ja keskpanga väga raskete otsuste ette.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele