• OMX Baltic0,01%300,04
  • OMX Riga0,11%893,97
  • OMX Tallinn0,00%2 068,71
  • OMX Vilnius0,21%1 204,98
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,55%8 823,2
  • Nikkei 225−0,01%39 783,1
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,34
  • OMX Baltic0,01%300,04
  • OMX Riga0,11%893,97
  • OMX Tallinn0,00%2 068,71
  • OMX Vilnius0,21%1 204,98
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,55%8 823,2
  • Nikkei 225−0,01%39 783,1
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,34
  • 07.07.97, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Maanteede pindamisest

«Nüüd on päris põrgu lahti! Igal aastal läheb järjest hullemaks! Sõitsin Tartust Viljandi kaudu Pärnusse ja pidin vähemalt seitsmes kohas teetööde tõttu vähendama kiirust kolmekümne kilomeetrini tunnis,» kurtis mulle hiljuti üks sõber, kellele meeldib rallimeeste sõidustiil.
Veel ei saanud ta aru sellest, miks teemeistrid peavad oma ametikohustusi täitma just nendel päevadel, mis on ilma poolest ka autosõiduks kõige mõnusamad.
Küllap on taoliste emotsionaalsete sõnavõttudega teedeehitajate aadressil kokku puutunud enamik meist. Vähesed annavad aga endale aru, et iga teetöödest tingitud kiirusepiirang on märk sellest, et kütuseaktsiisist jt transpordivahenditega seotud maksudest hakkab järjest suurem osa lõpuks maanteedele jõudma. Iga sõidutee parendamiseks pandud kroon on aga autode tehnilise korrasoleku ja liiklejate elu ning tervise garandiks.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Maanteeameti programmitalituse juhataja Tiit Grünbaumi sõnul kulutatakse tänavu maanteede korrashoiuks üle 370 miljoni krooni. Selle raha eest korrastatakse nii asfaltkattega maanteid kui ka kruusateid.
On seda vähe või palju, oskab iga autojuht ise hinnata. Mõne teedevalitsuse haldusalas on maanteed nii korras, et isegi teeperved on rämpsust puhastatud. Teise hallata oleval teel tuleb näiteks pleekinud ja kulunud telgjoone jälgimiseks lausa autost välja ronida. Ning sageli ei tundu asi olevat rahas, vaid teemeistri suhtumises.
Meie suhtumine sellesse kõigesse peaks nüüd väitest, et riik nöörib autoomanikke, nagu jaksab, veidike kaugemale ulatuma. Kolmekümne märk mõne teelõigu alguses võtab küll hoo tublisti maha, kuid näitab samuti, et maksumaksjalt korjatud raha on sihipäraselt kulutatud.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 13 p 3 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele