6. juuli 1997
Jaga lugu:

Teleäris oodatakse suursündmusi

Praegu on Sõnajalgade positsioon telekanalite pingereas neljas. Eesmärgini -- saada populaarseimaks telekanaliks -- on Sõnajala plaanide kohaselt jäänud mõned otsustavad sammud.

Esimene astutakse juba sellel aastal. Kui praegu näeb TV1 ainult Tallinnas ja selle ümbruses, siis aastalõpuks lubavad tegijad, et nende programm on nähtav kõikjal Eestis.

Kuna riigile kuuluva saatekeskuse teenuseid vennad ei usalda, panevad nad üles oma saatjad ning investeerivad sellesse üle 15 miljonit krooni.

Esimese miljonilise investeeringu tegid Sõnajalad oma telekanalisse 1995. aastal, nüüdseks on kokku investeeritud 30 miljonit krooni ning telekanali lõplikuks väljaehitamiseks kavatsetakse sellesse veel 20 miljonit krooni paigutada.

Ainsaks hämaraks küsimuseks jääb -- kust tuleb Sõnajalgade raha? Põltsamaalt pärit vennad Sõnajalad õppisid Tartu ülikoolis füüsikat. Avalikkuse ees said tuntuks 1987. aastal ansambliga Sõnajalg.

Musitseerides ühel Rahvarinde üritusel, tutvusid nad tollase peaministri Edgar Savisaarega. Oletust, et TV1 ongi müütilise Savisaare infokanal, mida finantseerib Keskerakond läbi oma toetajate, näiteks Tallinna Panga kaudu, Sõnajalad eitavad. Me ei tea teineteisest suurt midagi, kinnitab Oleg Sõnajalg. Kui ükskord kaubamajas juhuslikult kokku põrkasime, nentisime, et võiks mõne külaskäigu teha, lisab ta.

Ka mingit suurt äri pole Sõnajalad ajanud. Erafirmade sünniperioodist oli neil AS Sõnajalg, kuid autode remondi, ehituse ja transpordiga tegelev firma erilist raha meestele ei tootnud.

Oma saladuslikku finantspartnerit väidavad Sõnajalad pärinevat Ameerikast. 1995. a saadigi temalt esimene miljon. Esialgse plaani järgi pidi jänkist saama 10% TV1 aktsiate omanik, hiljem otsustati, et tegemist on laenuga, mille Sõnajalad kümne aasta pärast tagasi maksavad.

Esimene miljon ei jäänud ainsaks finantspartnerilt saadud rahaks. Selle abil on vennad teeninud Eesti aktsiaturult teleinvesteeringuteks vajalikud summad. «Mis te arvate, palju 25 miljoniga oleks aasta jooksul saanud aktsiate pealt teenida?» küsib Oleg Sõnajalg.

«TV1-l on selge ambitsioon saada Eesti juhtivaks kanaliks, aga ma arvan, et neil on selleni päris pikk tee. Teleturu veskid jahvatavad suhteliselt aeglaselt, inimestel on harjumus mingit kanalit vaadata ja kiiretesse muutustesse ma ei usu,» sõnab Eesti Televisiooni (ETV) programmi peatoimetaja Raul Rebane.

Kanal 2 juhatuse esimees Ilmar Taska paneb TV1 plusside arvele tegijate julguse ja uudised.

«Ma ei saa aru, miks nad seda teevad. Annaks jumal, et see pole rikaste inimeste meelelahutus,» kõlab TV3 asepresidendi Andres Jõesaare arvamus telekanalist, mis pingerea viimaselt positsioonilt esimeseks pürgida soovib.

Muutused teleturul pole lõppenud -- on kõik telekanalite juhid üksmeelel. «Need asjad tulevad väga äkki ja kiiresti,» hoidub Rebane telekanalite ühinemisi-kadumisi ajaliselt prognoosimast.

Ka Ilmar Taska ei soovi spekuleerida TV3 ja Kanal 2 võimaliku ühinemisega -- kui see kolme poole aasta jooksul juhtunud pole, siis miks peaks see toimuma tulevikus.

Andres Jõesaar viitab Euroopa kogemusele, mis ütleb, et suurimad konkurendid lähevad varem või hiljem kokku. Puhtmajanduslikult oleks ühinemisel igal juhul jumet, nendib Jõesaar.

Kanal 2 tänuväärseks rolliks peab Jõesaar muukeelse elanikkonna informeerimist ja neile meelelahutuse pakkumist.

Taska omalt poolt kiidab TV3 tegevust ja märgib, et konkurents aitab televisiooni kui reklaamikanali tähtsust teadvustada. Rebase mõtisklused ütlevad, et TV3 on väga tõsiste otsingute staadiumis: «Ka nende programmist moodustavad 60% praegu seriaalid ja filmid, aga neil on ka oma saated ja uudised, eks aeg näitab, kuhu nad kalduvad.»

Vestlused eratelevisiooni juhtidega jõuavad lõppkokkuvõttes ETV juurde.

Teleturu kõige suuremaks pähkliks peetakse ETV ärijuhti Rait Killandit. ETV reklaamimüük ei anna juba aastaid erakanalitele unerahu. Ennegi on arutatud, et Killandi tuleks ära osta, saaks ETV reklaamiprobleemist lahti, aga ta ei tule, teab Taska.

Killandi oleks küll inimene, keda tasuks ära osta, tunnistab ka Jõesaar. Küsimusele, kas TV3 seda tõsiselt ka plaanib, vastab Jõesaar: «Kirjutage, et tõsi on taga.»

Killandit on püüdnud üle meelitada mõlemad telekanalid, ka ajalehed ja ajakirjad, aga õnnestunud pole see kellelgi.

«Võitlus hoiab pinges, mujal läheks igavaks,» põhjendab truudust ETV-le ärijuht ise. Ametivahetusele lubab Killandi hakata mõtlema alles siis, kui palganumber kümnekordselt üle pakutaks.

Seda, et Killandit ainult puhas armastus oma töö vastu kinni hoiab, eratelekanalid ei usu. Kuskil peab midagi peidus olema. ETVd on kontrollinud nii audiitorfirma, konkurentsiamet kui riigikontroll, keegi pole aga Killandile etteheiteid teinud.

Andres Jõesaar arvutab, et sellel aastal on telereklaamituru mahuks 120 miljonit krooni. Võttes aluseks telekanalite vaadatavuse, peaks Kanal 2 saama reklaami müügist sellel aastal vähemalt 26 miljonit krooni, TV3 33 ja ETV 55 miljonit krooni.

Kui arvestada veel müügimeeste tööd ja hinnata programmi, siis on need näitajad ETV-l kõige paremad ning Jõesaare rehkenduse põhjal peaks ETV sellel aastal reklaami müügist saadav summa olema veelgi suurem. «Kuhu kaob 13 miljonit,» küsib Jõesaar. ETV ise prognoosib aga oma selle aasta reklaamikäibeks vaid 42 miljonit krooni.

Rait Killandi sõnul pole selles arvutamismetoodikas lähteandmed päris täpsed, sest reklaamiraha jagamisel ei arvestata kõiki kanaleid. Samuti hindab ta selle aasta telereklaamituru mahuks 100 miljonit krooni.

Eelmisel aastal prognoosis Jõesaar reklaamituru mahuks 55 miljonit krooni ja küsis samuti, kuhu kaovad ETV miljonid ja ka siis vastas ETV, et nemad hindavad küll reklaamituru mahtu väiksemaks.

Tegelikult oli reklaamituru maht eelmisel aastal 55 miljoni asemel 70 miljonit krooni, märgib Jõesaar. Seni, kuni ETV reklaami müüki ei lõpeta, vastasseis era- ning avalik-õigusliku televisiooni vahel süveneb.

Teiseks ETV-le antava hinnangu kujundajaks on programmi peatoimetaja Raul Rebane.

Jõesaar kiidab ETV programmi. Taska on seisukohal, et see sobiks ideaalselt igale poole mujale, kuid mitte avalik-õiguslikku televisiooni.

«ETV juhid peaks panema juhtima eratelevisiooni. Nii Killandi kui Rebane saaks hea õppetunni, kuidas kulusid kokku hoida,» sõnab Taska.

ETV saadetele on etteheidetud ka Reformierakonna-meelsust. Rebane peab sellist väidet pealiskaudseks: «Kõik poliitilised jõud on ühel meelel, et me oleme ükskõik kelle teise, ainult mitte nende poolt.» Saar Polli küsitlus näitas, et 73% küsitletutest peab ETVd erapooletuks. ETV-l on ka loetelu külalistest, et hoida tasakaalus eri poliitiliste vaadete esindajate esinemisi, aga Rebane pole nõus seda näitama: «See on sisedokument, millega me ise end kontrollime.»

Kolmas persoon, kellega erakanalite juhid ETVd seovad, on ETV peadirektor Hagi ?ein. Üks vanimaid tegijaid televisioonis, kes sel sügisel ETV peadirektori kohale enam ei kandideeri ning asub juhtima Concordia ülikooli meedia teaduskonda.

ETVs oma nõukogudeaegses stiilis kabinetis istudes mõjub ?ein üsna väsinud ja vaevatuna. Ta süüdistab valitsust, kes pole võtnud vaevaks moodustada valitsuskomisjoni, kes otsustaks meediapoliitika põhiküsimused. Näiteks ETV finantssüsteem, tehnoloogiline areng jne.

Neile probleemidele vaatab reipa optimismiga vastu OÜ Meediapress direktor Toomas Lepp -- kõige tõenäolisem kandidaat ETV peadirektori kohale. «Teoreetikuna on ?ein tugev, aga ei saa ju lõpmatuseni alustada avalik-õigusliku televisiooni ülesehitamist, mis ei vii kuhugi,» tsiteeris Äripäev Leppa 1995. aastal.

Oleg Sõnajala sõnul kergendaks Lepa tulek ETVsse nende eesmärki tõusta teleturu liidriks: «Konkurents väheneks, Lepp viskaks ETVst kommertsi välja,» loodab ta.

Jaga lugu:
Hetkel kuum