Hansapanga peaanalüütik Katrin Kaarli ütles, et isegi juhul, kui kogu 121,2 miljonit krooni tuleks väärtpaberiturule, saaks börs sellega rahulikult hakkama. Võib-olla korraks nõudlus suureneks, kuid olulist mõju sellel turule ei oleks. «Ma usun, et Normas töötavad finantsiliselt targad inimesed, kes saaksid raha paigutamisega oskuslikult hakkama,» lisas ta.
Käo ei soovinud küll öelda, millise suhtega Norma aktsiate müügist saadud 121,2 miljonit krooni mitmete projektide vahel jagatakse. «Kõik konkurendid saavad siis ju selle informatsiooni väga üheselt teada,» sõnas ta.
Hinnates tagantjärele tehingut, rääkis Käo, et müük toimus eelkõige põhjusel, et Norma grupil kui ASi Norma tuumikaktsionäril ei ole põhimõttelist vahet, kas omada 51% või 62%. «Norma grupina näeme, et meil on kasulikum omada Normas 51% ja investeerida see vaheraha teistesse äridesse,» sõnas ta.
ASi Norma aktsiapakist kuulub praegu 51% Norma grupile. Ülejäänud 49% on turul kaubeldavad aktsiad. «Kes on hetkel nende omanikud, on raske öelda. Igal juhul müüdud 12% omanikud on lääne finantsorganisatsioonid,» lausus Käo.
«Kui juba lääne finantsinstitutsioonid pidasid vajalikuks investeerida ettevõttesse, ju siis on selle ettevõtte üldine tootmistehnoloogiline tase selline, et pidada teda perspektiivseks,» ütles Käo. «Me oleme selle tehinguga rahul.»
ASi Norma selle aasta esimese kuue kuu netokäive oli 241,1 miljonit ja puhaskasum 59,4 miljonit krooni. Möödunud aasta samal perioodil oli käive 179,1 ja puhaskasum 19,5 miljonit krooni.