Kui eelmisel aastal tagastati üksikisikutele 108 miljonit krooni enammakstud tulumaksu, siis käesoleval aastal 186 miljonit krooni. Maksumaksjatele juurdemääratud osa on seejuures jäänud enam-vähem samaks: eelmisel aastal 57 miljonit krooni ja sel aastal 69 miljonit krooni.

Ehkki tagastamise kasvu peamine põhjus on maksuseaduste muudatused (maksustatavast tulust sai 1996. aasta eest maha arvata eluasemelaenu intressid ja 6000 krooni eest koolituskulusid), on eraisikutest ettevõtjad näidanud suuri kahjumeid ja saavutanud selle tõttu tulumaksutagastuse.

Maksuameti peadirektori asetäitja Aivar Sõerdi sõnul on kavas hakata jälgima maksumaksjate sissetulekuid ja kulutusi aastate lõikes.

«Ei maksa arvata, et maksuamet jätab välja selgitamata, kust inimene oma kahjud on saanud,» kinnitas maksuameti peadirektor Kalev Järvelill. «Me hakkame selgitama tegelikke põhjusi, miks üksikisikust ettevõtjal nii on läinud.»

Maksuameti andmetel on Eestis 35 978 ettevõtlusega tegelevat inimest. Keskäriregistrisse on juuli alguse seisuga kantud 4478 füüsilisest isikust ettevõtjat. Äriregistrisse peab füüsilisest isikust ettevõtja end kandma, kui ta tegevuse aastane käive ületab maksustava käibe piiri, milleks on 250 000 kr. Väiksema käibe puhul piisab arvelevõtmisest maksuameti kohalikus osakonnas.

«Probleeme on just nende füüsilisest isikust ettevõtjatega, kes pole käibemaksukohustuslased ja peavad lihtsustatud raamatupidamist tulude-kulude kohta,» täpsustas Sõerd. «Nende ettevõtlus on väga tihedalt seotud isiklike tulude-kuludega ja meie seadused ei ole piisavalt reguleeritud, et eraisikust ettevõtja tegelikke tulusid-kulusid välja tuua. Normatiivne baas on küll olemas, kuid see on puudulik.»

Deklareerimisel liidab füüsilisest isikust maksumaksja kõigist allikatest saadud tulud. Kui tegemist on nii palgatulu kui ettevõtlusega, võetakse ettevõtluse kahjumit kogutulu juures arvesse ja teoreetiliselt saab selle arvel tagasi ka osa töötasude pealt makstud tulumaksu.