Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riik on loovutanud raha sisselaenamise pankadele
Eest riik pole sel aastal ratifitseerinud ühtegi välislaenu, kuna kommertspankade sisselaenatav rahavoog on niigi suur.
«Kommertspankade laenatav raha tagab Eesti majandusele piisava arengutempo,» ütles rahandusministeeriumi rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Agate Dalton.
«Samas oleks riigil veel väga palju arenguruumi laenude abil majanduskasvu kiirendada, kuid peamiseks puuduseks on heade projektide ja investeerimisideede vähesus,» märkis Dalton.
1. juuli seisuga oli Eesti riigil 262,7 miljonit dollarit ehk 3,669 miljardit krooni välisvõlga. 1. juunil oli Eesti välisvõlg 266,6 miljonit dollarit. «Vahepeal on tagasi makstud valitsuse poolt garanteeritud Eesti Panga laenud Finnish Export Creditile ja osaliselt ka rahvusvahelisele valuutafondile umbes nelja miljoni dollari ulatuses,» rääkis Dalton.
«Aasta algusest on Saksa markades ja ECUdes võetud laenude maht vähenenud ka USA dollari tugevnemise arvel. Kui aasta algul moodustas laenusumma 5,6 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP), siis aasta lõpuks langeb protsent ilmselt viiele,» lisas Dalton.
Dalton märkis, et rahvusvahelise reitinguagentuuri Moody's esindajad intervjueerisid möödunud nädalal Eesti panku ja valitsusasutusi. Moody'se riigireiting valmib tõenäoliselt augustis-septembris. BNS