Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vähene tööpuudus ohustab majandust

    Kaugel pole Eestis enam see aeg, kui särama löödud majad, pompöössed kontoriruumid ja kellavärgina töötavad bensiinijaamad taas nõukogulikult rääma kisuvad, sest tööjõud, kes seda kõike peab hooldama ja korras hoidma, muutub järjest laisemaks ja ükskõiksemaks.
    Äripäeva arvates on tööpuudus riigis kriitiliselt väike. See asjaolu takistab tööjõuturul normaalse konkurentsi teket, mis omakorda tagaks kõiki rahuldava töökultuuri alates teenindusettevõtetest ja lõpetades ehitus- ja tootmisettevõtetega.
    Kui enamik Lääne-Euroopa riike peab tihti probleemiks number üks võitlust tööpuudusega, siis Balti riikides räägitakse tööpuudusest siiski palju vähem. Pigem peetakse siinseks probleemiks konkurentsivõimet, sealhulgas ka tööjõuturu konkurentsivõimet, mis suudab teiste riikidega võistelda küll palgataseme, kuid mitte kvaliteedi poolest.
    Viimastel aastatel on Eestisse voolanud palju raha, millega on püstitatud tänapäevaseid hooneid, muretsetud moodsat tehnikat, autosid jne. Paljudes majandusvaldkondades on tehnoloogiline tase väga hea, peaaegu ideaalilähedane ja annab silmad ette isegi arenenud riikidele.
    Selle kõige tööshoidmiseks makstakse inimestele suhteliselt kõrget palka. Spetsialiste makstakse firmade poolt vastastikku üle, sest tööjõuturg ei suuda nõudlust rahuldada.
    Nii tekib olukord, et palgakulud hakkavad ettevõtetes kõiki tulusid ja sissetulekuid sööma. Töö, toodete ja teenuste kvaliteet aga ei parane. Töötajad saavad küll suurt palka, kuid ei tunneta tööpuuduse survet ja ei näe seetõttu pingutamiseks põhjust. Tekib niinimetatud ülekuumenemine ja mitmed firmad peavad lõpetama oma tegevuse, kui nad õigel ajal palgapoliitikat ümber ei vaata.
    Omamoodi ohtlik mõju on siin ametiühingutel, kes ühest küljest peavad arusaadavatel põhjustel seisma töötajate heaolu eest, kuid teisest küljest pärsivad kvaliteetse tööjõu teket. Ametiühingud loovad inimestele illusioone ja püüavad garanteerida, et kui ma endast parimat välja ei pane, siis ei juhtu ka midagi, sest ametiühing ja töövõtjakeskne tööleping kaitsevad.
    Praegusel hetkel peaksid fir-mad hoolega jälgima kulude kokkuhoidmist. Kui kulud on fikseeritud ja toodangul või teenustel on turul hinnalagi käes, tuleb palgata tööjõudu senisest madalama hinnaga või hoopis mõelda tõsiselt seniste töötajate koondamise ja töökohtade funktsioonide ühendamise peale.
    Vastasel korral pole kriis kaugel, konkurentsivõimelise tööjõuturu tekkimine lükkub aga edasi määramatusse aega, mis võib saatuslikuks saada kogu riigile tervikuna.
    Riigile on esmapilgul muidugi madal tööpuudus kasulik, sest siis ei pea tegelema lugematute sotsiaalsete probleemidega, mille lahendamiseks pole niikuinii raha. Aga nagu öeldud, madal tööpuudus võib bumerangina omada negatiivset tagasimõju nii meie tööjõu kvaliteedile kui majandusele tervikuna.
  • Hetkel kuum
Mihkel Nestor: kui hull on lugu investeeringutega? Üldse mitte nii hull
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Hõbe lõi kirkalt särama ja kipub kullast kasumlikumaks
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kuidas ehitada kriisikindlat ettevõtet: Infortari põhimõtted “Kui Infortari läksin, küsiti, kas lähen pensionile”
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Setod protestivad: Koidula piiripunktis ootab sadu veokeid, riik tahab selle aga ööseks sulgeda
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Otseülekanne Pärnust: parim juht küsitleb mantlipärijaid
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.