Aegna hädas suuromanikuga

ASi Multisus juhatuse esimehe Risto Kirsipuu sõnul on kraanide kinnikeeramise põhjus lihtne: veest jäid ilma need puhkemajad, kes ei olnud maksnud Multisusele 2500 krooni trasside hooldus- ja kasutustasu. Tänase seisuga on tasu maksmata 6--7 puhkemajal.

Aegna saare elanikest ühed püüavad Risto Kirsipuu taotlusi mõista ja keelduvad kommentaarist. Teised leiavad, et hullunud Kirsipuu tõrjub alatute võtetega saarelt lihtrahvast välja ja rajab sinna rikkuritele mõeldud suvituskohta.

Risto Kirsipuu sõnul ei teadnud ta kolm aastat tagasi Aegna saarest veel midagi. Kui erastamisagentuuri kaudu hakati Aegnal esimesi maju müüma, otsustas Kirsipuu seal oma firmale kinnisvara osta. «Terve kuu aega ei saanud ma saarele, et oma ostuga tutvuda, sest erastamiskonkurss toimus sügisel. Sügisel laev enam ei sõida. Lõpuks õnnestus mul saarele pääseda. See, mida ma seal nägin, meeldis mulle niivõrd, et otsustasingi sinna jääda ja seal äritegevust laiendada.» Kirsipuu sõnul on tema ettevõte saarele investeerinud 2,5 miljonit krooni, ettevõtte omanduses on seitse maja. Pangalaenu ei ole me võtnud, kõik on tehtud omavahendite arvel, räägib Kirsipuu. AS Multisus korraldab riigi poolt konfiskeeritud vara, näiteks illegaalse kütuse jne, oksjone ning tegeleb ka laenuandmise ja vara hindamisega.

1989. aastal ehitas AS Facio saarele puurkaev-pumbamaja koos tuletõrje veehoidla ning ringveetrassiga. Kui Facio loobus saarel äritegevusest, otsustas ta kogu kupatuse ära müüa. AS Multisus ostis selle poolteist kuud tagasi ära.

Uus omanik saatis kohe saarel asuvate puhkemajade omanikele kirjad, milles palus tulla sõlmima trassikasutuse lepingut enne 1. juulit. Sadamaäärsed puhkemajad sõlmisid meiega lepingu, kuid osa jäi äraootavale seisukohale, räägib Kirsipuu. «Meil ei jäänud muud üle, kui neil vesi lihtsalt kinni keerata.»

Eesti Autokaubanduse ASi puhkemaja vanemperenaise Viive Määri sõnul ei teadnud nemad vee sulgemise plaanidest midagi. «See oli ühel laupäeval, maja oli rahvast täis ja korraga kadus vesi ära. Kui selgus, et Kirsipuu keeras kraanid kinni, hakkasime tellimusi tühistama. Kaotasime üle kahe ja poole tuhande krooni. Vee saime tagasi nädala pärast esmaspäeval, kui ülemused olid trahvi ja veetrassi kasutamis- ja hooldustasu eest 3500 krooni ära maksnud,» räägib Määr.

ASi Eesti Talleks puhkemaja komandandi Koit Horni sõnul ei ole nende majas veevärki sees ja külastajad võtsid siiani vett maja ees olevast kraanist. Nüüd tassib ta ämbrite ja joogipudelitega kaugemal asuvast kaevust vett. Meie elame kuidagi ära, kuid ma ei kujuta ette, mis siis saab, kui korraga saarel tulekahju puhkeb, räägib Horn mõtlikult.

Horni sõnul ei saa veetrassi lahti tegemine, klooritamine ja sulgemine maksta nii suurt summat nagu Multisus nõuab. Siin on asutuste puhkekodud, kus tuusik maksab 50 krooni. Ühe suvega saab ta sama palju raha, kui Kirsipuu hooldustasu nõuab. Mille eest see õnnetu puhkemaja raha maksab. Talleksi maja suvekäive on 10 000, sellest tuleb tasuda veel elekter ja maamaks, on Horn nõutu.

Kirsipuu väidab, et saare veetrassi hooldamine läheb aastas maksma ligikaudu 16 000 krooni pluss käibemaks. Saarlaste makstav summa ei kata tema sõnul kaugeltki hoolduseks tehtavaid kulutusi.

«Kui nad tahavad, võin need torujupid hoopis vahelt maha võtta ja Emexisse viia, tulebki odavam,» ütleb Kirsipuu.

Samas lisab ta, et ASil Multisus on plaanis edaspidi paigaldada ka peaveemõõtja. Augustikuus lubab Kirsipuu saata välja uued kirjad ja siis hakkavad puhkemajade omanikud maksma ka kasutatud vee eest, samuti tuleb neil paigaldada oma veemõõtjad.

Viive Määri sõnul oli headel aegadel saarel olemas väike poeke, kust saare elanikud said osta kõike vajalikku. Siis tuli Kirsipuu, ostis poemaja ära ja kaotas toiduainete müügi, nendib ta murelikult.

Horni sõnul ei saa saarele niisama lihtsalt ehitusluba, et uus kiosk ehitada. Nüüd peavadki saarele tulijad oma toidukotti kaasas kandma. Puhkemajade komandantide sõnul maksab Kirsipuu kohvikus viinerikilo 96 krooni ja saiapäts 17 krooni.

Kirsipuu sõnul ei ole toiduainete vedu saarele tasuv. Lisaks on ta enda sõnul paadunud lagastajate vastaline. Kui saarel olija ostab poest paki makarone ning hakkab neid metsas keetma, siis jätab ta prügi metsa alla. Kesklinna valitsus andis saarele kaks koristajat, üks koristab randa, teine peatänavat. Ülejäänud saare osas möllab kaos.

«Kui saare külastajad süüa tahavad, võivad nad teha seda meie motellis,» nendib Kirsipuu. Kõige suurem prügihunnik laiub aga Multisuse majade ümber.

Viive Määr räägib, et Kirsipuu tahab saarele uut ja vastuvõetamatut elulaadi luua. «Olen kuulnud, et ta toob järgmisel suvel saarele elevandi ja kaamelid. Mis jääb siis järgi samblikust, kui sellised siin müttavad,» ütleb Määr.

«See ei olegi nali,» märgib Kirsipuu. Tema sõnul käivad eksootiliste loomade viimiseks Aegnale praegu läbirääkimised ühe Moskva tsirkusega. Kirsipuu tahtis 1. augustil korraldada saarel tõrvikutega langevarjuhüppeid, kuid linnavalitsus puhkas ja ta ei saanud luba.

Ühe saarel olija sõnul on Kirsipuu hull. Teda tuleb suisa karta, sest kui kraanid kinni keerati, valvasid kantpead kraanide juures, lausub ta.

Kirsipuu sõnul kasutas ta vaid ühel korral abijõudu. «Sain teateid, et mu köögipersonal valetas ja varastas. Siis tulin küll abijõuga kohale ja lõin platsi puhtaks,» ütleb Kirsipuu.