• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hotellid võtavad suuri laene

    ASi Hotell Viru tegevdirektori Yrjö Vanhaneni sõnul võtab Viru sarnaselt Olümpiaga laenu varasemate Hansapanga laenude refinantseerimiseks.
    Tallinna Panga krediidi- ja korporatiivpanganduse direktori Indrek Pajumaa sõnul on Viru hotellile antud laenu puhul tegemist seni suurima Eesti pankade sündikaatlaenuga. Laenu tagasimaksetähtaeg on neli aastat, laenu intressi ei nõustunud Pajumaa ütlema.
    Pajumaa sõnul on Viru ja Olümpia hotellidele laenu andmine suhteliselt riskivaba, sest nimetatud hotellidele on ka turismihooaja lõppedes turistide voog Põhjamaadest garanteeritud. Laenu andmisel sõltub Pajumaa sõnutsi palju sellest, milline on hotelli juhtimine, turundus, kontroll teeninduse kvaliteedi üle ja varasem täitumus.
    Viimasel ajal on sagenenud pankade investeeringud hotellindusse.
    Kui eelmisel aastal oli vaid kolm hotelli, mis lõpetasid aasta enam kui miljoni krooni suuruse kasumiga, siis väljaspool Tallinna asuvatesse hotellidesse suhtuks küll reserveeritumalt, vaatamata sellele et eestlased on viimase paari aasta jooksul reisima hakanud, rääkis Pajumaa.
    Tallinna mahuks Pajumaa sõnutsi vabalt ära veel vähemalt 300 hotelli numbrituba. Kuni Viru hotelli krediteerimiseni oli hotellidele antud laenude osa Tallinna Panga laenuportfellis null, reedel tõusis see 1 prtosendile. Laenuportfelli maht oli reedese seisuga 1,2 miljardit krooni.
    Üle nädala tagasi sõlmis AS Hotell Olümpa 80 miljoni krooni suuruse laenulepingu seniste laenude refinantseerimiseks ja fassaadi renoveerimiseks Hansapanga, Forekspanga, Hansabank-Latvija ja Läti Investeerimispanga sündikaadiga. Hüvitusfond paigutas eelmise aasta lõpus 8 miljonit krooni Finest Hotel Groupile kuuluva hotelli Karupesa ehitamisse. Hotell Park võttis 60 miljonit krooni laenu Investeerimispanga ja Ühispanga sündikaadilt.
    Hoiupanga äriklientide osakonna juhataja Tiit Jõemetsa sõnul on praeguseks suuremate pankade vahel hotellid, kellele laenu antakse, juba ära jaotatud.
    Hoiupanga laenuportfellist moodustavad laenud hotellindusele ja turismile vaid 4%. «See on suhteliselt tagasihoidlik,» tõdes ta. Jõemets põhjendas seda majanduse arengust, ilmastikutingimustest ja muudest riskiteguritest tingitud hotelliäri riskiga.
    Jõemets lisas, et Hoiupangal on kindel ring hotelle, kellele laenu antakse, välja kujunenud ning seda suuremaks ajada enam ei soovita. Hoiupangal on kurb kogemus seoses Laagna hotellile antud ligi 5,5 miljoni krooni suuruse laenuga. Selles laenuküsimuses on juba teist aastat käimas kohtuprotsessid. Hansapanga ebõnnestumine oli Imperiali hotelliprojekti laenu ülesostmine Tartu Kommertspangalt, mis eelmisel suvel lahenes Hansapanga kasuks 5 miljoni krooni suuruse võla tagasisaamisega.
    Viru hotelli laenusündikaadis osalemises jõuti Jõemetsa sõnutsi kokkuleppele üsna kiiresti. Ta märkis, et hotellile laenu andmisel saab määravaks eelkõige taust ja usaldusväärsus, mitte aga suurus.
    Hansapanga ettevõtete panganduse divisjoni direktori Gerd Mülleri sõnutsi ei saa kahe suure hotelli laenu saamisest teha veel kaugeleulatuvaid järeldusi, justkui oleks hotelliäris risk suurenenud või vähenenud ning kõik hotellid hakkaksid suuri sündikaatlaene võtma. «Igas majandusvaldkonnas on tippettevõtete väärtus tõusnud niipalju, et neile pakutav hind on oluliselt alla läinud,» põhjendas Müller varasemast tunduvalt madalama protsendiga laenu andmist.
    Aasta alguse seisuga moodustasid Hansapanga 3,7 miljardi krooni suurusest laenuportfellist laenud hotellidele ja restoranidele 3--4%.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Börsiteemad on hägused? Siit saab abi! Tallinna börsi juhi aktsiatesse investeerimise ABC
Riskivaba investeerimist pole olemas, samas riski võtmata ei ole paremat homset, kirjutab Tallinna börsi juht Kaarel Ots aktsiatesse investeerimise põhitõdesid meenutades.
Riskivaba investeerimist pole olemas, samas riski võtmata ei ole paremat homset, kirjutab Tallinna börsi juht Kaarel Ots aktsiatesse investeerimise põhitõdesid meenutades.
Investori nädal: aktsionäride koosolekud, LHV aktsiate ja BluOri võlakirjade märkimine
Mai viimast nädalat ilmestab mitu aktsionäride koosolekut, jätkub LHV märkimisõigustega kauplemine, lisaks on võimalus märkida täiendavaid LHV aktsiad ning esimest korda pakutakse börsile BluOr Banki võlakirju, neljapäev on Balti börsil kauplemispüha.
Mai viimast nädalat ilmestab mitu aktsionäride koosolekut, jätkub LHV märkimisõigustega kauplemine, lisaks on võimalus märkida täiendavaid LHV aktsiad ning esimest korda pakutakse börsile BluOr Banki võlakirju, neljapäev on Balti börsil kauplemispüha.
Parimad juhid: avaliku sektori juhtide palgad peavad tõusma
Konkursi parim juht finalistid LHV Grupi juht Madis Toomsalu ja Enefit Green juht Aavo Kärmas leidsid saates „Kuum tool“, et avaliku sektori tasud peaksid olema kõrgemad kui täna. Tänavusel konkursil esikolmikusse jõudnud kahe börsifirma juhi palganumber on näiteks kolm korda kõrgem kui konkursil kolmandal finalistil, Häirekeskuse juhil Kätlin Alvelal. Juhid on juhid ja vahet ei olegi, kas nad on eraettevõttes või avalikus sektoris, leidis Aavo Kärmas.
Konkursi parim juht finalistid LHV Grupi juht Madis Toomsalu ja Enefit Green juht Aavo Kärmas leidsid saates „Kuum tool“, et avaliku sektori tasud peaksid olema kõrgemad kui täna. Tänavusel konkursil esikolmikusse jõudnud kahe börsifirma juhi palganumber on näiteks kolm korda kõrgem kui konkursil kolmandal finalistil, Häirekeskuse juhil Kätlin Alvelal. Juhid on juhid ja vahet ei olegi, kas nad on eraettevõttes või avalikus sektoris, leidis Aavo Kärmas.
Soome suurim maasikakasvataja palkab ukrainlaste asemele tailased
Soome suurim maasikakasvataja Koivistoinen Mansikkapaikka, mis on varasematel aastatel tuginenud Ukraina tööjõule, kasutab sel suvel Tai marjakorjajaid.
Soome suurim maasikakasvataja Koivistoinen Mansikkapaikka, mis on varasematel aastatel tuginenud Ukraina tööjõule, kasutab sel suvel Tai marjakorjajaid.
Ehituses mõjutavad otsuseid riik, alampakkujad ja teadmatus
Mõjukuse näitaja on see, kui keegi suudab sektorit mingis suunas liigutada. Ehituses ei ole ühtegi sellist inimest, kes suudaks seda üksinda teha, leidis Otsustajate TOPis ehitussektori pingerivis teisel kohal olev Raivo Rand.
Mõjukuse näitaja on see, kui keegi suudab sektorit mingis suunas liigutada. Ehituses ei ole ühtegi sellist inimest, kes suudaks seda üksinda teha, leidis Otsustajate TOPis ehitussektori pingerivis teisel kohal olev Raivo Rand.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.