Mais valitsuses vastakaid arvamusi tekitades esimese lugemise läbinud kaabellevi seaduse eelnõu ei jõua valitsusse enne, kui kolm ministrit on saavutanud konsensuse.

Eelnõu vajab teede- ja sideministri Raivo Vare sõnul tema ning justiits- ja kultuuriministri omavahelist kokkulepet. «Kultuuriministriga on meil väga erinev nägemus,» tunnistas Vare reedel. Tema sõnul ei pea minister Jaak Allik vajalikuks eelnõus ette nähtud kontrollorgani sideameti loomist.

Vare hinnangul on küsimus reguleerimise vajaduse mõistmises üldse. Avalikkuses enim pahameelt tekitanud väidetav monopoli soodustamine seaduse jõustumisel on Vare sõnul pigem formaalne argument.

Kaabellevi seadus reguleerib kaabeltelekommunikatsiooni turgu ja annab kaablivõrgu väljaehitajatele riigi garantii. Eelnõu seadustab territoriaalse monopoli kuni 10 aastaks, väldib ristuvaid omandisuhteid telekommunikatsioonifirmades ning jätab jõusse sõlmitud lepingud kaabel-TV firmadega.

Eelnõu järgi peab riikliku elekterside inspektsiooni ümber kujundama sideametiks, et tagada kvaliteedi- ja hinnakujunduse kontroll kaabliturul. Seaduses on sätestatud 25% piiritletud osalusmäär eri teenuseid pakkuvates sidefirmades, vältimaks ristuvaid omandisuhteid.

Eestis peaks seaduse rakendumisel oma osalusest loobuma või seda vähendama Rootsi Telia Ab.

Vare kohtub Telia juhtidega esmaspäeval, kus pole teemana välistatud omandisuhteid puudutav säte eelnõus.

Esimesel lugemisel jäi eelnõus eriarvamusele justiitsministeerium, kellele on vastuvõetamatu sideameti loomise idee ja piirkondliku monopoli soodustamine.

Kaks Eesti kaabellevi firmasid ühendavat liitu on seaduseelnõu suhtes vastakatel seisukohtadel. Väiksemaid firmasid ja ASi Starman ühendav kaabellevi liit leiab, et eelnõu on koostatud konkurendi ASi Levicom kaasabil ja huvides ning soodustab monopoli teket. Levicomi grupi firmasid ühendav liit peab eelnõu korrektseks. BNS