• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lohutamisest

    Eestlased võib suhtumise järgi Eesti ühinemisse Euroopa Liiduga laias laastus kolme gruppi jagada: pooldajad, vastased ning need, kellel üks kama puha.
    Polegi aga tähtis, kuidas igaüks meist eraldi vaadatuna võttis vastu Euroopa Komisjoni juuli keskel tehtud otsuse soovitada Euroopa Liidul alustada Eestiga liitumisläbirääkimisi. Midagi ühist oli selles hetkes ometigi kõigi jaoks.
    Tõenäoliselt valitses iga eestlase südames rõõm, mõistetav rõõm selle üle, et tegelikult sai niiviisi leedulastele ja lätlastele «ära teha». Mis sellest, et euroametnike suu läbi, mis sellest, et kaugel Strasbourgis. Ei ole mingit põhjust, milleks me peaksime seda rõõmu salgama. See tunne on ju nii inimlik. Ega me siis paha pärast...
    Paraku on nii, et see, mis on lubatud kassile, pole lubatud kuningale. Nii pidigi president Lennart Meri oma möödunud nädala kolmapäevast reedeni väldanud riigivisiidil Leetu Eesti riigi nimel hulgaliselt lohutussõnu lausuma. Oma sõnutsi Balti solidaarsusest juhituna ja kohustatuna tunnistas ta kolleeg Algirdas Brazauskase antud pidulikul õhtusöögil: «See oleks võinud olla Leedu, ja Eesti ja Läti oleksid olnud õnnelikud.»
    Eeltoodu valguses julgen selles natuke kahelda. Kui see oleks olnud Leedu, keda Euroopa oleks eelistanud, siis see tähendab ju, et leedukad oleksid hoopis meile «ära teinud». Või siis lätlased, kui liisk neile oleks langenud. Sellisel puhul nördimust üles näidata oleks olnud samuti inimlik. Seega on Leedu kõrgete riigitegelaste avaldused juulis, et Leedule on liiga tehtud, igati mõistetavad.
    Natuke lohutust on aga osaks saanud ka Läti presidendile Guntis Ulmanisele, kel õnnestus hiljuti Porkunis jahil käies karu näha. Erinevalt jahiseltsilisest, «peaaegu» presidendist Arnold Rüütlist, kellel see ei õnnestunud.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Triinu Järviste: kas Eesti haiglaid tohib piiramatult rahastada?
Euroopa Komisjon analüüsis hiljuti tehtud otsuses Eesti tervishoiusüsteemi rahastusmudelit ning andis hinnangu sellele, kas riik tohib haiglavõrgu arengukavas olevaid haiglaid erahaiglatele eelistada. Selle üle, mida riik ja omavalitsused komisjoni juhistest järeldama peaks ja kas erahaiglad peavad tõesti HVA haiglatele antud igasugust toetust pika näoga kõrvalt vaatama, arutleb advokaadibüroo TGS Baltic konkurentsiõiguse vandeadvokaat Triinu Järviste.
Euroopa Komisjon analüüsis hiljuti tehtud otsuses Eesti tervishoiusüsteemi rahastusmudelit ning andis hinnangu sellele, kas riik tohib haiglavõrgu arengukavas olevaid haiglaid erahaiglatele eelistada. Selle üle, mida riik ja omavalitsused komisjoni juhistest järeldama peaks ja kas erahaiglad peavad tõesti HVA haiglatele antud igasugust toetust pika näoga kõrvalt vaatama, arutleb advokaadibüroo TGS Baltic konkurentsiõiguse vandeadvokaat Triinu Järviste.
USA peamised indeksid punased
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: kaua tants kinnisvaraturul ja pinged tööturul veel kestavad?
Äripäeva raadio esmaspäevases hommikuprogrammis lahatakse kinnisvaraturu huvitavamaid arenguid, otsitakse lahendusi tööjõu nappusele ning arutletakse, miks naistele head tootlust börsidel ei andestata.
Äripäeva raadio esmaspäevases hommikuprogrammis lahatakse kinnisvaraturu huvitavamaid arenguid, otsitakse lahendusi tööjõu nappusele ning arutletakse, miks naistele head tootlust börsidel ei andestata.
Andmekaitsele läbi sõrmede vaatamine maksab miljoneid
Korras andmekaitse ettevõtte sees tagab paremad partnerlussuhted ning tugevama positsiooni läbirääkimistelaua taga, samas kui probleemid võivad isegi tükk aega pärast nende likvideerimist tähendada mitme miljoni euro suurust trahvi.
Korras andmekaitse ettevõtte sees tagab paremad partnerlussuhted ning tugevama positsiooni läbirääkimistelaua taga, samas kui probleemid võivad isegi tükk aega pärast nende likvideerimist tähendada mitme miljoni euro suurust trahvi.