• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas pooldate astmelise tulumaksu kehtestamist?

    POOLT
    Mina leian, et astmelist tulumaksu on tarvis, kuna see haarab selgelt seda sissetulekut inimesel, mis tal jääb üle raiskamiseks. Et olen kõik oma toidu ja riided ja peavarju kinni maksnud, ja siis selle raha, mis üle jääb, võin ma nii kuidas heaks arvan raisata: kas ma ostan siis televiisori või panen neid majja kaks-kolm, ostan kaks autot või käin lõunamere saartel jne.
    Sellele rahale tahab riik oma näppu peale panna, ja mida suurem see on, seda suuremat protsenti riik tahab saada, see on põhimõte. Kui inimestel see selge on, siis minu arust ei tohikski suurt vaidlusmomenti olla.
    Mina leian, et see on loomulik. Ega meie nüüd jalgratast leiutama hakka, kõikides jõukates ja majanduslikult arenenud maades on see niimoodi.
    Põhja-Ameerikas öeldakse kohe selge sõnaga: «Mina kui riik tahan saada oma osa sinu sellest sissetulekust, mis sul on olemas raiskamiseks. Mida suurem see on, seda suuremat osa tahan mina sellest saada.» See on põhiline filosoofia selles küsimuses, siin pole midagi jaotamisega seotut või vasakpoolset või parempoolset.
    Kuidas see astmelise tulumaksu skaala numbriliselt üles seada, selleks on muidugi spetsialistid, kes seda arvestavad.
    Aga see leevendab maksusid madalapalgalistel, annab keskmise maksu keskmiste palkadega, ja lööb kindlasti tugevalt kõrgemapalgaliste inimeste sissetulekuid, see on selge.
    VASTU
    Muidugi ei poolda. Esi-teks -- initsiatiiv on tulnud juba valest seltskonnast. Teiseks -- ma usaldan neid arvutusi, mis näitavad, et riigikassasse jääb siis suur osa rahast saamata. Ning samaaegselt see on ikkagi jama, et inimene, kes hästi teenib, peaks selle eest karistada saama. Praegu on situatsioon selline, ma näen kas või linna kassa täitumise pealt, et üksikisiku tulumaks laekub päris hästi. Kui ma teenin 100 000 krooni, siis maksan parema meelega sellest 26 protsenti, kui hakkan nüüd tõesti «võimlema», kuna meil maksuvabade firmade ja muude trikkide näol on ikka veel võimalik tulu saada tulumaksu maksmata.
    Eestis hakkab tekkima tendents, et on auasi näidata ausat tulu ja selle pealt ka maks ära maksta. Miks me peaksime seda initsiatiivi sellisel jõhkral ja populistlikul moel kärpima. Eriti veel nüüd, kus inimeste tulu on päris palju tõusnud võrreldes eelmise aastaga. Seda näitab kas või see, kuidas kuurortlinnad suvel elavad ja kuidas käiakse kontsertidel.
    Selline ettepanek on puhtalt poliitiline värk. Kui ma teenin 2000 krooni ja mulle öeldakse, et 26 protsendi asemel pean ma ära maksma näiteks 13 protsenti, siis muidugi ma tulen sellisele asjale hurraaga järele.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Aivar Uutar: renoveerime kinnisvara energiasäästlikuks tulemusest sõltuva ergutusega
Senise vaid avaliku sektori hoonefondi ja elamute renoveerimistoetus on ajale jalgu jäänud. Energiatõhususe visionäär Aivar Uutar pakub arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis välja uue lahenduse.
Senise vaid avaliku sektori hoonefondi ja elamute renoveerimistoetus on ajale jalgu jäänud. Energiatõhususe visionäär Aivar Uutar pakub arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis välja uue lahenduse.
Bideni hoiatused Venemaa pihta tõstsid gaasi hinda
Euroopa maagaasi futuuride hinnad tõusid, kuna suurtootja Venemaa vastu kavandatakse rahvusvahelisi sanktsioone, vahendab Bloomberg.
Euroopa maagaasi futuuride hinnad tõusid, kuna suurtootja Venemaa vastu kavandatakse rahvusvahelisi sanktsioone, vahendab Bloomberg.
Eestis kaks elektritootjat rivist väljas, hind kasvab päeval üle 500 euro Elektri import Venemaalt on tugevalt pärsitud
Elektri hinna rekorditest saab viimasel ajal teatada igal esmaspäeval, kuid veelgi kurvem pilt vaatab vastu homme, kui keskmine elektri hind kasvab pea 470 eurole, mis on kümme korda kõrgem kui Eesti pikaajaline keskmine. Oma mõju on kindlasti ka Vene elektriimpordi piiratud mahul.
Elektri hinna rekorditest saab viimasel ajal teatada igal esmaspäeval, kuid veelgi kurvem pilt vaatab vastu homme, kui keskmine elektri hind kasvab pea 470 eurole, mis on kümme korda kõrgem kui Eesti pikaajaline keskmine. Oma mõju on kindlasti ka Vene elektriimpordi piiratud mahul.
Analüütik: suurema palga küsija süvendab hinnatõusu
Kuigi energiahindade tõusu tõttu on mõistetav küsida suuremat palgatõusu, suurendab see ohtu laiapõhjalisemaks ja pikemalt kestvaks inflatsiooniks, märgib Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
Kuigi energiahindade tõusu tõttu on mõistetav küsida suuremat palgatõusu, suurendab see ohtu laiapõhjalisemaks ja pikemalt kestvaks inflatsiooniks, märgib Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.