Traavivõistlustel valitseb loidus

Soomlased käivad siin sellepärast, et hobuseomanikud on valdavalt soomlased või rootslased, selgitab Taimla. «Eestlased hakkavad siin jälle käima siis, kui tekivad eestlastest hobuseomanikud,» nendib ta.

Siin käimisest võib saada tõsine harrastus, sõnab taksojuhina töötav Ivan, kes on hipodroomil võistlusi jälginud juba mitu aastat. «Mängin iga nädal ja kuna ma hobuseid tean, pole miinusesse jäänud,» ütleb mees. Oma võidusummadest ja panustest ei taha ta aga siiski pikemalt rääkida. «Minu jaoks küll hipodroom joomakoht ei ole,» kinnitab Ivan ja läheb järgmist panust tegema.

Hobuse pidamine hipodroomi tallis maksab omanikule umbes 2000 krooni kuus. Hobuse teenitud auhinnarahast saab hobuse treener 15 protsenti ja ülejäänud omanik. «See on üks vähestest harrastustest, millega on võimalik teenida,» kiidab Taimla hobuseomanikuks olemise võlusid.

Suurim Tallinna hipodroomil võidetud rahasumma on 5200 krooni ühe krooni vastu. Võrdluseks Rootsis tulnud maailma suurim võit on 50 ööri vastu 175 miljonit Rootsi krooni.

Eestis on umbes 120 traavlit, kellest võistlevad pooled, Soomes on 40 000 ja Rootsis 55 000 traavlit, kes annavad tööd rohkem kui 70 000 inimesele. «Meie traavivõistluste kultuur on Rootsi omast umbes 50 aastat maas,» ütleb Taimla. «Rootsis on totalisaatori käive sama suur kui meie riigi eelarve ja traavivõistlusega seotud terve tööstusharu.»

Tallinna hipodroomi päevakäive on umbes 50 000 krooni. Võidufondiks arvestatakse olenevalt mängust 65--85 protsenti panustatud summast. Ülejäänud raha makstakse preemiaks võitnud hobuse omanikule ja tasutakse hipodroomi majanduskulud. Panuseid saab teha alates kahest kroonist. Nagu õnnemängudes ikka, võib õnn naeratada ka esimest korda mängijale.