11 september 1997

Transiit vajab parandamist

Raivo Vare lausus, et kui seni on transiiti käsitletud vaid ida-lääne suunas liikuvate kaubavoogudena, siis tulevikus tuleks Eestil kui transiidimaal silmas pidada tõsiasja, et kaup liigub laiemalt igas suunas. Vare hinnangul on Eesti transiidil veel suur arenguruum ning arenguks tuleks teha palju uuringuid. Siin aitaks asjale kaasa kindlasti, kui oleks olemas transiidiakadeemia.

Eriti suur mahajäämus on Eestil Vare sõnul maailmas levinud konteinervedude alal, mis on aga transiitkaubanduse tulevik, sest võimaldab töödelda erinevaid kaupu. Mahajäämuse põhjuseks tõi ta tõsiasja, et Eesti Raudteel pole konteinerkaup teretulnud, sissetöötatud pole kaubavood ning organiseeritus on puudulik.

Peale konteinervedude peaks Eesti enam arendama ka keemiakaupade ja n-ö unustusse vajunud kaupade transiiti, arvas Vare. Viimaste all tõi ta näiteks teravilja ning Muuga sadamas paikneva teraviljaterminaali, mida pole tänavu veel korralikult tööle saadud.

Vare hinnangul võiks Eesti korraldada rahvusvahelise transiidialase info kogumist ja vahetamist. Esimeses etapis oleks taoline info Vare arvates mõeldud vaid riiklikul tasandil ning hiljem ka erafirmadele.

Hans Peters maailmapangast lausus, et Eesti võib transiiti koordineeriva maana palju ära teha ning on siinses regioonis selleks sobiv riik. «Nii on Holland näiteks Lääne-Euroopas transiitkaupade jaotuskeskus,» lisas ta.

Vare sõnul tuleks luua ka rahvusvahelise transiidi monitooringu süsteem, mis aitaks välja töötada paremaid logistilisi lahendusi.

Raivo Vare hinnangul võiksid riigid rahvusvahelisel tasandil rohkem koostööd teha, sest see aitaks kaasa ühtse transiidialase taustsüsteemi loomisele, mis omakorda aitaks arendada riikide majandust.

Singapuri transiidispetsialist Tang Song-Chuan ütles, et heaks näiteks koostöö toimimise kohta on Indoneesia, Singapuri ja Malaisia koostöö Aasia regioonis.

Hetkel kuum