• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Transiit vajab parandamist

    Raivo Vare lausus, et kui seni on transiiti käsitletud vaid ida-lääne suunas liikuvate kaubavoogudena, siis tulevikus tuleks Eestil kui transiidimaal silmas pidada tõsiasja, et kaup liigub laiemalt igas suunas. Vare hinnangul on Eesti transiidil veel suur arenguruum ning arenguks tuleks teha palju uuringuid. Siin aitaks asjale kaasa kindlasti, kui oleks olemas transiidiakadeemia.
    Eriti suur mahajäämus on Eestil Vare sõnul maailmas levinud konteinervedude alal, mis on aga transiitkaubanduse tulevik, sest võimaldab töödelda erinevaid kaupu. Mahajäämuse põhjuseks tõi ta tõsiasja, et Eesti Raudteel pole konteinerkaup teretulnud, sissetöötatud pole kaubavood ning organiseeritus on puudulik.
    Peale konteinervedude peaks Eesti enam arendama ka keemiakaupade ja n-ö unustusse vajunud kaupade transiiti, arvas Vare. Viimaste all tõi ta näiteks teravilja ning Muuga sadamas paikneva teraviljaterminaali, mida pole tänavu veel korralikult tööle saadud.
    Vare hinnangul võiks Eesti korraldada rahvusvahelise transiidialase info kogumist ja vahetamist. Esimeses etapis oleks taoline info Vare arvates mõeldud vaid riiklikul tasandil ning hiljem ka erafirmadele.
    Hans Peters maailmapangast lausus, et Eesti võib transiiti koordineeriva maana palju ära teha ning on siinses regioonis selleks sobiv riik. «Nii on Holland näiteks Lääne-Euroopas transiitkaupade jaotuskeskus,» lisas ta.
    Vare sõnul tuleks luua ka rahvusvahelise transiidi monitooringu süsteem, mis aitaks välja töötada paremaid logistilisi lahendusi.
    Raivo Vare hinnangul võiksid riigid rahvusvahelisel tasandil rohkem koostööd teha, sest see aitaks kaasa ühtse transiidialase taustsüsteemi loomisele, mis omakorda aitaks arendada riikide majandust.
    Singapuri transiidispetsialist Tang Song-Chuan ütles, et heaks näiteks koostöö toimimise kohta on Indoneesia, Singapuri ja Malaisia koostöö Aasia regioonis.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tanel Kandle: auk preservatiivi, sott näkku
Plaan tõsta lastetoetusi on järjekordne näide, kuidas eduka ja targa vaba turumajandusega Eesti ehitamise asemel aitavad ka need, kes ise end parempoolseteks tituleerivad, kaasa riigi vedamisele vasakule sotsiaalsohu, kirjutab ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistrant Tanel Kandle.
Plaan tõsta lastetoetusi on järjekordne näide, kuidas eduka ja targa vaba turumajandusega Eesti ehitamise asemel aitavad ka need, kes ise end parempoolseteks tituleerivad, kaasa riigi vedamisele vasakule sotsiaalsohu, kirjutab ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistrant Tanel Kandle.
Baltic Horizon kasvatas renditulu Fond loob oma tagasiostuprogrammi
Tallinna börsil noteeritud Baltic Horizon Fond tegi teatavaks osakuomanike korralise üldkoosoleku ja fondi osaku värskeima puhasväärtuse.
Tallinna börsil noteeritud Baltic Horizon Fond tegi teatavaks osakuomanike korralise üldkoosoleku ja fondi osaku värskeima puhasväärtuse.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Hans H. Luige trükikoda saab uue juhi
Möödunud suvel Hans H. Luige kätte läinud trükikoda Printall saab 23. mail uue juhi, trükikoda alates 2000. aastast juhtinud Andrus Takkin taandub juhtimisest ja lahkub ettevõttest, teatas ettevõte.
Möödunud suvel Hans H. Luige kätte läinud trükikoda Printall saab 23. mail uue juhi, trükikoda alates 2000. aastast juhtinud Andrus Takkin taandub juhtimisest ja lahkub ettevõttest, teatas ettevõte.
Ehitust ähvardab hulga riigihangete kadumine: otsus mai lõpus
Materjalide hinnatõus survestab ehitajaid aina valusamalt, kuid abikäe andmise asemel esitab riik ettevõtetele vaid võimatuid nõudmisi. Samal ajal peavad ministeeriumid hindama, kas kõikide objektide lõpetamiseks üldse jagubki raha.
Materjalide hinnatõus survestab ehitajaid aina valusamalt, kuid abikäe andmise asemel esitab riik ettevõtetele vaid võimatuid nõudmisi. Samal ajal peavad ministeeriumid hindama, kas kõikide objektide lõpetamiseks üldse jagubki raha.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.