17 september 1997

Kütuseturg 2007. aastal?

Kindlasti on kütuse jae- müügiturul üks kohalik jaemüügikett ja siis hulk välismaiseid. Kui palju täpselt neid välismaiseid siis siin turul tegutseb, no tont seda teab.

Oluline erinevus tänasega võrreldes on see, et suurenenud on mehitamata jaamade osatähtsus, sest tööjõukulu on kütusemüügil väga oluline. Linnades mehitamata jaamu nii väga palju ei tekigi. Sellised jaamad tekivad rohkem maapiirkondadesse, kus läbimüük on väiksem. Kütuse jaemüük on seotud suurte investeeringutega ja selliseid investeeringuid keegi lühiajaliste plaanidega küll ei tee. Arvan, et praegu Eestis tegutsevad välisfirmad jäävad siia turule püsima.

Kindlasti väheneb väikeste kütusefirmade osa. Keskkonnanõuete järgimine eeldab mahukaid investeeringuid, mida ühe tankla pidajad ei ole suutelised tegema. Kindlasti hakkab ka riik tulevikus tänasest enam reguleerima aktsiisikaupadega kauplemist ja see seab ettevõtete omakapitalile kindlasti oluliselt rängemad nõudmised.

Mis bensiini hinnaga juhtub, seda ei oska küll ennustada. Kindlasti on bensiin tänasega võrreldes kallim. Ei oska öelda ühtegi põhjust, miks hind ei peaks jõudma järele Põhjamaade kütusehinnale. Kui majandus kasvab sama kiiresti, siis jõuame põhjanaabritele kümne aastaga kindlasti järele.

On positiivne, et Eesti fir-mad on jõudnud äratundmiseni, et koos on kasulikum.

Kahju, et Eesti riik on tugevalt küljega, mitte näoga, kütuseturu poole.

Turult on kadumas Eesti Kütus. Võib-olla ainult kaubamärk on veel olemas. Riik oleks oma osaluse võinud selles valdkonnas säilitada. Soome riik on ainult Nestet tugevdanud.

Ma usun, et kümne aasta pärast tegutseb kütuseturul Eesti kapitalile kuuluv kütusefirma. Arvan, et see firma, mis nüüd ühinemise teel tekib, peaks turule ka pikemaks ajaks jääma.

Usun, et praegu Eesti turul tegutsevad välisfirmad on siin ka kümne aasta pärast. Nad ei ole tulnud mitte selleks siia, et tõsta natukeseks ajaks oma lipp üles ja siis ära minna.

Välisfirmad on siia selleks tulnud, et siit edasi vaadata Venemaa turgu.

Kolm aastat tagasi olid Venemaal Vene autod, mis tarbisid vene kütust. Täna on iga endast lugupidav Vene ärimees ostnud endale hea auto ja ta on ka äratundmiseni jõudnud, et sõites halva bensiiniga, ei pea tal see auto sugugi kaua vastu.

Hulgimüük on praegu Eestis suures osas soomlaste käes. Mis saab kütuse hulgimüügist kümne aasta pärast, see oleneb sellest, millise kapitali paigutavad kütuseärisse Eesti firmad.

Kui läheb väga raskeks, siis ühinetakse edasi.

Hetkel kuum