• OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • 19.09.97, 01:00

Klementi sõlmis allhankelepingu

«Seni kasutasime Rootsist renditud metsalangetusmasinaid,» ütles ASi Mets & Puu tootmisjuht Aare Ainsoo. Tema sõnul on sama tüüpi metsalangetusmasina ehk harvesteri ostnud ka Pärnumaal tegutsev AS Lennuk, kuid sellel pole nii moodsat protsessorit. Üldiselt kasutavad siinsed metsaraiefirmad Soomest ja Rootsist renditud metsalangetusmasinaid.
Uue metsalangetusmasina tootlikkus on kahe vahetusega töötades 250 tihumeetrit ümarpuitu tööpäevas. «Kuigi meil on masina peal väljaõppinud meeskond, ei suuda me niipea veel sellise tasemeni jõuda,» nentis ASi Mets & Puu peadirektor Anders Kondrup. Tema sõnul on protsessori mälus saeveskis kasutatav saekava ja selle järgi valib masin ise palgi pikkuse. Programmi järgi värvib langetusmasin pärast palgi järkamist selle otsa, et oleks kergem metsamaterjali sorteerida.
«Uus masin on nii kallis, et peab investeeringu tagasitoomiseks pidevalt töötama,» märkis Ainsoo. Koos harvesteriga on metsas palgi väljaveomasinad ja teenindusvagun 3 tonni kütusega.
Rootsi kontsernile Thomesto AB kuuluv AS Mets & Puu on suurim Eestis tegutsev metsavarumisfirma. Ettevõtte tänavune raiemaht on 300 000 tihumeetrit, 50 000 tihumeetrit palki ja paberipuud aastas ostab firma teistelt metsavarumisfirmadelt.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 23.07.24, 12:25
30 aastat zombi-majandust: Jaapani valuutakriis kogub hoogu
Jeeni kurss kukkus dollarisse värske, 38 aasta madalaima tasemeni. Viimati kauples jeen nii nõrgal tasemel 1986. aastal. Riigis on alanud valuutakriis, mis on just praegu hoogu kogumas ning paneb valitsuse ja keskpanga väga raskete otsuste ette.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele