Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eestil vara loorberitele jääda

    Ameerika investorid on Eestit märganud. Eesti investeeringute agentuuri (EIA) aruande kohaselt moodustasid USA investeeringud 1996. a uute välisinvesteeringute kogumahust 28 protsenti. Viimased Eesti uudised suurendavad tähelepanu veelgi: Eesti valimine riikide hulka, kes alustavad Euroopa Liiduga liitumisläbirääkimisi esimeses ringis, agentuuridest Moody's ja IBCA saadud riigireitingud ning kiitvad artiklid rahvusvahelistes majandusväljaannetes.
    Oktoobri keskel võõrustab USA saatkond 20-liikmelist USA äridelegatsiooni, kes saabub Eesti võimalustega kohapeal tutvuma. Kas nad saadud mulje põhjal otsustavad siia investeerida, sõltub suures osas Eestist endast.
    Eesti on teinud nähtavaid jõupingutusi välisinvesteeringutele soodsate tingimuste loomiseks, kuid kõik ei ole veel probleemitu. Aasta alguses maailmapangas valminud diagnostilises uurimuses Eesti välisinvesteeringute kliimast märgitakse, et suuri probleeme ei ole, kuid selle asemel kimbutab välisinvestoreid hulk pisiprobleeme. Sama seisukohta jagavad ka Ameerika investorid.
    Tunnustust väärib EIA valmisolek selline põhjalik uurimus ette võtta ning töötada uurimuses täheldatud probleemide kõrvaldamiseks. Üks tervitatav näide on Eesti valitsuse hiljutine ettepanek seada sisse äriviisa. Juba see kõrvaldaks mitmed takistused Eestis tegutsevate välisfirmade tegevuses.
    Maailmapanga uurimus juhib tähelepanu ka sellele, et Eesti eesmärk ei ole üksnes olla parem kui teised üleminekumajandusega riigid, vaid jõuda samale tasemele ELi ja OECD riikidega. Sellise staatuse taotlemise tõttu on Eestit ka tähelepanelikumalt uuritud. Ehkki üldhinnang on positiivne, esineb jätkuvalt ka puudusi, mis paistavad Eestis ehk enam silma kui mõnes vähem ambitsioonikas arenenud riigis.
    Viimase aja sündmustes on ilmnenud tendentsid, mis ei mõju soodsalt Eesti hoolikalt kujundatud investeerimiskliimale. Eestis näib puuduvat kindel seisukoht, kas riik ikka vajab ja soovib välisinvesteeringuid ning välisosalust kodumaistes ettevõtetes, ehkki retoorika seda kinnitab. Ameerika ettevõtjad on tundnud muret, et Eestis ei suhtuta täie tõsidusega lepingute ja kokkulepete pühadusse: lepingu hoolikalt läbi räägitud tingimused ja üksikasjad heidetakse lihtsalt kõrvale, kui üks partei äkki leiab, et need pole enam vastuvõetavad.
    Üldiselt on Eesti potentsiaalne riik USA investeeringuteks -- siin juba kanda kinnitanud ettevõtted on enamasti oma kogemustega rahul ning suhtuvad tulevikku optimistlikult. Projektide käivitamine on aga ühtmoodi raske nii Eestis kui USAs.
    Eestis nähakse üha enam üleminekumajandusega riikide rollimudelit: riik on tõestanud, et suudab ligi meelitada välisinvesteeringuid. Kuid teised riigid on kiired õppima, mistõttu Eesti ei või oma loorberitele puhkama jääda. Ei saa eeldada, et see, mis andis häid tulemusi enne, annab sama häid tulemusi ka tulevikus.
    Konkurents tiheneb ning tingimused Eestis on muutumas: palgad tõusevad, suurenevad muud ettevõtlusega seotud kulud, raske on leida kvalifitseeritud tööjõudu ning homsed võimalused ei ole enam needsamad mis eile. Välisinvesteeringute saamiseks järjest tiheneva konkurentsiga globaalses majanduses ei ole Eestil muud väljapääsu kui töötada järjest rohkem ning järjest targemini.
  • Hetkel kuum
Tõnu Mertsina: turismisektor on kaotanud konkurentsivõimet Eesti on kallim kui Läti ja Lõuna-Euroopa
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Tehnoloogiaaktsiad lükkasid USA indeksid tõusule
Muutusterohke nädala lõpetasid USA aktsiad tõusuga. S&P 500 tõusis 0,7% ja tehnoloogiarohke Nasdaq liitindeks tõusis 1,1%. Neljapäeval viimase aasta halvima päeva teinud Dow Jonesi tööstuskeskmine edenes reedel aga 0,01%, vahendas Yahoo Finance.
Muutusterohke nädala lõpetasid USA aktsiad tõusuga. S&P 500 tõusis 0,7% ja tehnoloogiarohke Nasdaq liitindeks tõusis 1,1%. Neljapäeval viimase aasta halvima päeva teinud Dow Jonesi tööstuskeskmine edenes reedel aga 0,01%, vahendas Yahoo Finance.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Potapenko ja Turõgin antakse USA-le välja
Kelmuses süüdistatud krüptoärimehed Sergei Potapenko ja Ivan Turõgin antakse ikkagi Ameerika Ühendriikide võimudele välja, sest riigikohus nende kaebust arutada ei võtnud.
Kelmuses süüdistatud krüptoärimehed Sergei Potapenko ja Ivan Turõgin antakse ikkagi Ameerika Ühendriikide võimudele välja, sest riigikohus nende kaebust arutada ei võtnud.
Keilas algasid 30miljonise ärikeskuse ehitustööd
Kinnisvarafirma ja Harju Elektri suuraktsionär Harju KEK alustas Keila kesklinnas 30miljonise ärikeskuse ehitamist.
Kinnisvarafirma ja Harju Elektri suuraktsionär Harju KEK alustas Keila kesklinnas 30miljonise ärikeskuse ehitamist.