Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eestil vara loorberitele jääda
Ameerika investorid on Eestit märganud. Eesti investeeringute agentuuri (EIA) aruande kohaselt moodustasid USA investeeringud 1996. a uute välisinvesteeringute kogumahust 28 protsenti. Viimased Eesti uudised suurendavad tähelepanu veelgi: Eesti valimine riikide hulka, kes alustavad Euroopa Liiduga liitumisläbirääkimisi esimeses ringis, agentuuridest Moody's ja IBCA saadud riigireitingud ning kiitvad artiklid rahvusvahelistes majandusväljaannetes.
Oktoobri keskel võõrustab USA saatkond 20-liikmelist USA äridelegatsiooni, kes saabub Eesti võimalustega kohapeal tutvuma. Kas nad saadud mulje põhjal otsustavad siia investeerida, sõltub suures osas Eestist endast.
Eesti on teinud nähtavaid jõupingutusi välisinvesteeringutele soodsate tingimuste loomiseks, kuid kõik ei ole veel probleemitu. Aasta alguses maailmapangas valminud diagnostilises uurimuses Eesti välisinvesteeringute kliimast märgitakse, et suuri probleeme ei ole, kuid selle asemel kimbutab välisinvestoreid hulk pisiprobleeme. Sama seisukohta jagavad ka Ameerika investorid.
Tunnustust väärib EIA valmisolek selline põhjalik uurimus ette võtta ning töötada uurimuses täheldatud probleemide kõrvaldamiseks. Üks tervitatav näide on Eesti valitsuse hiljutine ettepanek seada sisse äriviisa. Juba see kõrvaldaks mitmed takistused Eestis tegutsevate välisfirmade tegevuses.
Maailmapanga uurimus juhib tähelepanu ka sellele, et Eesti eesmärk ei ole üksnes olla parem kui teised üleminekumajandusega riigid, vaid jõuda samale tasemele ELi ja OECD riikidega. Sellise staatuse taotlemise tõttu on Eestit ka tähelepanelikumalt uuritud. Ehkki üldhinnang on positiivne, esineb jätkuvalt ka puudusi, mis paistavad Eestis ehk enam silma kui mõnes vähem ambitsioonikas arenenud riigis.
Viimase aja sündmustes on ilmnenud tendentsid, mis ei mõju soodsalt Eesti hoolikalt kujundatud investeerimiskliimale. Eestis näib puuduvat kindel seisukoht, kas riik ikka vajab ja soovib välisinvesteeringuid ning välisosalust kodumaistes ettevõtetes, ehkki retoorika seda kinnitab. Ameerika ettevõtjad on tundnud muret, et Eestis ei suhtuta täie tõsidusega lepingute ja kokkulepete pühadusse: lepingu hoolikalt läbi räägitud tingimused ja üksikasjad heidetakse lihtsalt kõrvale, kui üks partei äkki leiab, et need pole enam vastuvõetavad.
Üldiselt on Eesti potentsiaalne riik USA investeeringuteks -- siin juba kanda kinnitanud ettevõtted on enamasti oma kogemustega rahul ning suhtuvad tulevikku optimistlikult. Projektide käivitamine on aga ühtmoodi raske nii Eestis kui USAs.
Eestis nähakse üha enam üleminekumajandusega riikide rollimudelit: riik on tõestanud, et suudab ligi meelitada välisinvesteeringuid. Kuid teised riigid on kiired õppima, mistõttu Eesti ei või oma loorberitele puhkama jääda. Ei saa eeldada, et see, mis andis häid tulemusi enne, annab sama häid tulemusi ka tulevikus.
Konkurents tiheneb ning tingimused Eestis on muutumas: palgad tõusevad, suurenevad muud ettevõtlusega seotud kulud, raske on leida kvalifitseeritud tööjõudu ning homsed võimalused ei ole enam needsamad mis eile. Välisinvesteeringute saamiseks järjest tiheneva konkurentsiga globaalses majanduses ei ole Eestil muud väljapääsu kui töötada järjest rohkem ning järjest targemini.