- OMX Baltic−0,4%300,09
- OMX Riga−0,11%892,56
- OMX Tallinn−0,41%2 072,51
- OMX Vilnius0,23%1 202,36
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 1000,46%8 814,74
- Nikkei 2250,06%39 785,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,27
- OMX Baltic−0,4%300,09
- OMX Riga−0,11%892,56
- OMX Tallinn−0,41%2 072,51
- OMX Vilnius0,23%1 202,36
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 1000,46%8 814,74
- Nikkei 2250,06%39 785,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,27
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Korteriühistu edukus sõltub koostööst
Elamispinna massilise erastamisega kaasnes korteriühistute moodustamine. Pärast ühistu moodustamist jäävad maja haldamisküsimused juba ühistu enda lahendada.
Ühistu edukus sõltub põhiliselt kolmest tegurist: majas elavate ühistu liikmete suhtumisest ja koostöövalmidusest, ühistu juhatusest ja maja tehnilisest seisukorrast.
Hea koostööni kõigi korteriomanikest ühistu liikmete vahel on paraku veel pikk tee. Küsimus on suhtumises ja omanikutundes.
Osa korteriomanikke pole kahe aasta jooksul endale aru andnud, et erastamise tulemusena ollakse täisväärtuslik korteriomanik. Suhtumine maja probleemidesse on jäänud endiseks ja ühistut peetakse justkui majavalitsuseks.
Korteriühistu Anne 47 sai maja kätte üsna õnnetus seisukorras. Lagunenud olid sissekäigud, katus laskis läbi ning kommunikatsioonid olid amortiseerunud. Majavalitsuse ajal jäi see saja korteriga elamu vaeslapse ossa, remondiraha ei eraldatud.
Anne 47 puhul oli suur probleem veetorustike väljavahetamisega. Osa korteriomanike vastuseisu tõttu otsustas juhatus vahetada püstiktorud välja avarii korral. Seega tärkas mõnel korteriomanikulomanikutunne alles probleemiga -- antud juhul veeavariiga -- silmitsi seistes.
Ühistu otsusel hakati koguma nn sihtkapitalimakset 1 kr/m², mis hiljem tõusis 3 kroonini/m².
Praegu on maja remondiks minev summa 4 kr/m². Majas on 4400 m² pinda, seega laekub kuus 17 000 kr.
Kuna suuremad tööd nõuavad suuremaid summasid, leiti lahendus laenu võtmises.
Senini on korteriühistuid krediteerinud Eesti Ühispank. Kokku on korteriühistud saanud Ühispangalt kolm laenu 350 000 kr ulatuses.
Tartu Anne 47 korteriühistu oli üks esimesi ühistuid, kes remonditöödeks laenu sai.
Hetkel kuum
Laenu saamine oli üsna keeruline nii suhtumise kui ka teadmatuse tõttu. Et laenu tagatiseks on reeglina kinnisvara, tekkis (eriti pensionäride seas) väär arusaam, et kus laenukohustuse ajal elada. Nooremad pered ei tahtnud oma korterit laenu tagatiseks anda, sest soovisid seda kasutada isikliku laenu tagatisena auto vm kallima eseme ostmiseks.
Läbirääkimised kestsid aasta, kolm juhatuse liiget pani oma korteri panti kolmeks aastaks. Pank andis laenu madalama intressiga, et innustada ühistuid laenu võtma. Intress on 15% aastas, Anne 47 sai laenu 13 protsendiga aastas.
Laenu eest remonditi lamekatus, kasutades Põhjamaades juurutatud moodsat tehnoloogiat. Viilkatus jäi ehitamata, sest see läinuks maksma vähemalt pool miljonit krooni. Lisaks vahetati välisuksed ning ehitati varikatused. Otsustati kallimate metalluste ja kvaliteetlukkude kasuks, sest need maksavad ostes küll rohkem, ent on pikaealised ning lõppkokkuvõttes kasulikumad.
Igakuisest laekumisest maksab ühistu laenu tagasi 6000 krooni kuus. Kolme aasta möödudes kavatseb ühistu taas laenu võtta, et renoveerida kommunikatsioonid.
Enimloetud
Viimased uudised
Poolaasta TOP tehingud
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele