Elamispinna massilise erastamisega kaasnes korteriühistute moodustamine. Pärast ühistu moodustamist jäävad maja haldamisküsimused juba ühistu enda lahendada.
Ühistu edukus sõltub põhiliselt kolmest tegurist: majas elavate ühistu liikmete suhtumisest ja koostöövalmidusest, ühistu juhatusest ja maja tehnilisest seisukorrast.
Hea koostööni kõigi korteriomanikest ühistu liikmete vahel on paraku veel pikk tee. Küsimus on suhtumises ja omanikutundes.
Osa korteriomanikke pole kahe aasta jooksul endale aru andnud, et erastamise tulemusena ollakse täisväärtuslik korteriomanik. Suhtumine maja probleemidesse on jäänud endiseks ja ühistut peetakse justkui majavalitsuseks.
Korteriühistu Anne 47 sai maja kätte üsna õnnetus seisukorras. Lagunenud olid sissekäigud, katus laskis läbi ning kommunikatsioonid olid amortiseerunud. Majavalitsuse ajal jäi see saja korteriga elamu vaeslapse ossa, remondiraha ei eraldatud.
Anne 47 puhul oli suur probleem veetorustike väljavahetamisega. Osa korteriomanike vastuseisu tõttu otsustas juhatus vahetada püstiktorud välja avarii korral. Seega tärkas mõnel korteriomanikulomanikutunne alles probleemiga -- antud juhul veeavariiga -- silmitsi seistes.
Ühistu otsusel hakati koguma nn sihtkapitalimakset 1 kr/m², mis hiljem tõusis 3 kroonini/m².
Praegu on maja remondiks minev summa 4 kr/m². Majas on 4400 m² pinda, seega laekub kuus 17 000 kr.
Kuna suuremad tööd nõuavad suuremaid summasid, leiti lahendus laenu võtmises.
Senini on korteriühistuid krediteerinud Eesti Ühispank. Kokku on korteriühistud saanud Ühispangalt kolm laenu 350 000 kr ulatuses.
Tartu Anne 47 korteriühistu oli üks esimesi ühistuid, kes remonditöödeks laenu sai.
Laenu saamine oli üsna keeruline nii suhtumise kui ka teadmatuse tõttu. Et laenu tagatiseks on reeglina kinnisvara, tekkis (eriti pensionäride seas) väär arusaam, et kus laenukohustuse ajal elada. Nooremad pered ei tahtnud oma korterit laenu tagatiseks anda, sest soovisid seda kasutada isikliku laenu tagatisena auto vm kallima eseme ostmiseks.
Läbirääkimised kestsid aasta, kolm juhatuse liiget pani oma korteri panti kolmeks aastaks. Pank andis laenu madalama intressiga, et innustada ühistuid laenu võtma. Intress on 15% aastas, Anne 47 sai laenu 13 protsendiga aastas.
Laenu eest remonditi lamekatus, kasutades Põhjamaades juurutatud moodsat tehnoloogiat. Viilkatus jäi ehitamata, sest see läinuks maksma vähemalt pool miljonit krooni. Lisaks vahetati välisuksed ning ehitati varikatused. Otsustati kallimate metalluste ja kvaliteetlukkude kasuks, sest need maksavad ostes küll rohkem, ent on pikaealised ning lõppkokkuvõttes kasulikumad.
Igakuisest laekumisest maksab ühistu laenu tagasi 6000 krooni kuus. Kolme aasta möödudes kavatseb ühistu taas laenu võtta, et renoveerida kommunikatsioonid.
Seotud lood
Jeeni kurss kukkus dollarisse värske, 38 aasta madalaima tasemeni. Viimati kauples jeen nii nõrgal tasemel 1986. aastal. Riigis on alanud valuutakriis, mis on just praegu hoogu kogumas ning paneb valitsuse ja keskpanga väga raskete otsuste ette.
Enimloetud
1
Omanik: “Ei ole kantimine!”
4
Võttis dividendi 25 miljonit
6
Kuidas kollektiivne kujutlusvõime jalgpallis pankrotistus
Hetkel kuum
![Saneerimisnõustaja hinnangul on kinnitusvahendite hulgi- ja jaemüügiga tegelev Janere maksejõuetu ning ettevõtte tegevus viidi uue ettevõtte alla. Janere omaniku sõnul ei tegele ta mingi kantimisega.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=c6dcfcae-7d46-508f-b14c-f44602bef15f&width=3840&q=70)
Omanik: “Ei ole kantimine!”
![Soler & Palau esindaja Hilario Tome ja ETS NORDi juhatuse esimees Urmas Hiie.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=2bd8bfe9-ad4b-566f-abe6-5d2d84601360&width=3840&q=70)
“Meid on soovinud ära osta paljud ettevõtted”
![Napilt 17-aastaselt Hispaania koondises Euroopa meistriks tulnud Lamine Yamal Berliini olümpiastaadionil tiitlivõitu tähistamas.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=34f38a38-d679-549c-8cd6-2287caba1704&width=3840&q=70)
Kuidas kollektiivne kujutlusvõime jalgpallis pankrotistus
Tagasi Äripäeva esilehele