5. oktoober 1997
Jaga lugu:

Korteriühistu edukus sõltub koostööst

Elamispinna massilise erastamisega kaasnes korteriühistute moodustamine. Pärast ühistu moodustamist jäävad maja haldamisküsimused juba ühistu enda lahendada.

Ühistu edukus sõltub põhiliselt kolmest tegurist: majas elavate ühistu liikmete suhtumisest ja koostöövalmidusest, ühistu juhatusest ja maja tehnilisest seisukorrast.

Hea koostööni kõigi korteriomanikest ühistu liikmete vahel on paraku veel pikk tee. Küsimus on suhtumises ja omanikutundes.

Osa korteriomanikke pole kahe aasta jooksul endale aru andnud, et erastamise tulemusena ollakse täisväärtuslik korteriomanik. Suhtumine maja probleemidesse on jäänud endiseks ja ühistut peetakse justkui majavalitsuseks.

Korteriühistu Anne 47 sai maja kätte üsna õnnetus seisukorras. Lagunenud olid sissekäigud, katus laskis läbi ning kommunikatsioonid olid amortiseerunud. Majavalitsuse ajal jäi see saja korteriga elamu vaeslapse ossa, remondiraha ei eraldatud.

Anne 47 puhul oli suur probleem veetorustike väljavahetamisega. Osa korteriomanike vastuseisu tõttu otsustas juhatus vahetada püstiktorud välja avarii korral. Seega tärkas mõnel korteriomanikulomanikutunne alles probleemiga -- antud juhul veeavariiga -- silmitsi seistes.

Ühistu otsusel hakati koguma nn sihtkapitalimakset 1 kr/m², mis hiljem tõusis 3 kroonini/m².

Praegu on maja remondiks minev summa 4 kr/m². Majas on 4400 m² pinda, seega laekub kuus 17 000 kr.

Kuna suuremad tööd nõuavad suuremaid summasid, leiti lahendus laenu võtmises.

Senini on korteriühistuid krediteerinud Eesti Ühispank. Kokku on korteriühistud saanud Ühispangalt kolm laenu 350 000 kr ulatuses.

Tartu Anne 47 korteriühistu oli üks esimesi ühistuid, kes remonditöödeks laenu sai.

Laenu saamine oli üsna keeruline nii suhtumise kui ka teadmatuse tõttu. Et laenu tagatiseks on reeglina kinnisvara, tekkis (eriti pensionäride seas) väär arusaam, et kus laenukohustuse ajal elada. Nooremad pered ei tahtnud oma korterit laenu tagatiseks anda, sest soovisid seda kasutada isikliku laenu tagatisena auto vm kallima eseme ostmiseks.

Läbirääkimised kestsid aasta, kolm juhatuse liiget pani oma korteri panti kolmeks aastaks. Pank andis laenu madalama intressiga, et innustada ühistuid laenu võtma. Intress on 15% aastas, Anne 47 sai laenu 13 protsendiga aastas.

Laenu eest remonditi lamekatus, kasutades Põhjamaades juurutatud moodsat tehnoloogiat. Viilkatus jäi ehitamata, sest see läinuks maksma vähemalt pool miljonit krooni. Lisaks vahetati välisuksed ning ehitati varikatused. Otsustati kallimate metalluste ja kvaliteetlukkude kasuks, sest need maksavad ostes küll rohkem, ent on pikaealised ning lõppkokkuvõttes kasulikumad.

Igakuisest laekumisest maksab ühistu laenu tagasi 6000 krooni kuus. Kolme aasta möödudes kavatseb ühistu taas laenu võtta, et renoveerida kommunikatsioonid.

Jaga lugu:
Hetkel kuum