5. oktoober 1997
Jaga lugu:

Nigel tööjõud piirab konkurentsivõimet

Rahvusvaheline elektroonikatööstuse ühendusdetaile tootev kontsern AMP avas septembri lõpul Tallinna lähistel kaks tehast, millest ligi sajale inimesele tööd andev stantsitööriistade tehas Haabneemes eeldab kõrge kvalifikatsiooniga tööjõudu. Päev enne tehaste avamist antud intervjuus ütles AMP Eesti ASi juht Lars Henriksen, et välisinvesteeringud Eestisse võiksid olla suuremad, kui siin oleks rohkem vajaliku tasemega tööjõudu.

Eesti konjunktuuriinstituudi uurimuse järgi kurdab 21 protsenti küsitletud ettevõtetest kvalifitseeritud tööliste vähesuse üle, pidades seda oluliseks takistuseks investeeringute tegemisel.

ASi Eesti Talleks arendusdirektor Jüri Riives kinnitab, et tööjõuga on Eestis probleeme. Ta lisab, et ennast tööle pakkumas käivaid inimesi on palju, kuid kvalifitseeritud töölisi tuleb tikutulega taga ajada.

Eesti Talleksi juhtidele meeldib selle probleemi illustreerimiseks rääkida ühest kogemusest, mille nad said paar aastat tagasi keevitajate konkursi kaudu. Tööpakkumise peale tuli kohale üle saja keevitaja. Alguses jäi neist sõelale seitse meest, kellest lõpuks jäeti Talleksisse tööle ainult kolm.

Kuni Eesti ettevõtted tegelevad väga erineva toodanguga ja seeriatootmist pole palju, on vaja omada universaalseid ehk nn mõtlevaid töölisi, räägib Jüri Riives.

«Kahjuks puudub ka ühtne kategooriate või atestatsiooni süsteem,» lisab ta. «See tähendab, et iga inimene, kes tuleb ennast tööle pakkuma, ütleb, et ta on maailma parim ja näitab kõiksugu sellekohaseid pabereid. Konkreetset tööd nähes selgub aga, et tulemus pole see, mida me lootsime ja soovisime.»

Sotsialistlik tööliste kvalifikatsioonisüsteem on kaotanud nii oma formaalse kui sisulise tähenduse. Praegu on Eestis ligi 5000 keevitajapaberiga inimest, kuid neist ainult viiesaja oskused vastavad tänastele nõuetele.

Tööturuamet pakub riigi kulul koolitust ligi viiekümnel erialal. Käesoleva aasta esimesel poolaastal koolitati Eestis 5383 töötut, kellest vaid pooled leidsid hiljem rakendust. Sajaprotsendiliselt said töökoha suhteliselt väikesearvulised õppegrupid: pearaamatupidajad, audiitorid, sotsiaaltöötajad, müügijuhid, krohvijad, elektrikud, käsitsikudujad ja metsatöölised. Ligilähedaselt sama tulemuse saavutasid maamõõtjad, kindlustusagendid, ehitajad ja laevade tekimadrused.

Ainult pooled tööjõudu otsivad firmad pöörduvad tööturuameti poole ja vaid napp kolmandik tööotsijatest leiab rakendust riikliku abisüsteemi kaudu.

Eesti Talleksil on tütarfirmad Tallinnas, Paides ja Mõisakülas. Jüri Riives räägib, et kui võrrelda tööjõu kvaliteeti regiooniti, on Tallinnas tööjõu kvalifikatsioon kõige parem.

Paides on asi kusagil keskmise talutavuse piiril, ütleb Riives, Mõisakülas on kvaliteetse tööjõu leidmine aga praktiliselt võimatu.

Lõuna-Eesti kohta räägitakse, et tööjõudu on seal küll, puudu on ainult ettevõtetest, kust tööd otsida. Riives kaldub arvama, et olukord on tegelikult vastupidine.

Sama kinnitab ka Räpina paberivabriku juht Andres Pavelson. Ta ütleb, et spetsialisti või lihtsalt korraliku töömehe leidmine on Räpinas väga raske. «Neid lihtsalt pole,» sõnab ta.

Heade tööliste leidmine käib Räpinas Pavelsoni sõnul katse-eksituse meetodil. «Oleme küll väga häid mehi tööle saanud, aga oleme ka kaks ja pool aastat nende otsimisega tegelenud,» lausub ta.

Küsimusele, kas raskem on leida korralikku töömeest või head töödejuhti, vastab Pavelson, et lihtsamate tööde peale on inimesi ehk veidi lihtsam leida. «Paberimasina juhti leida on ikka tõeline probleem,» lausub Pavelson.

Paberivabriku juht räägib, et Räpinas oli tööl tema arvates Eesti parim elektrik, kes tormas aga keerulistel aegadel Venemaale ära. «Nüüd kirub ta Venemaal ennast, et sinna läks,» ütleb Pavelson. «Meil on küll tema kontaktandmed olemas, aga ma ei tea, kuidas teda Eestisse tööle tagasi tuua.»

Püssi Repo vabrikute üks omanikke ja ettevõtte tegevjuht Rein Kuusmik sõnab, et kui firma tahab saada head spetsialisti, tuleb see inimene ise välja koolitada. «Ukse taga on vastuvõtupäevadel tavaliselt 10--15 inimest erinevate erialade esindajate seast, aga sealt ei leia sellist, kes oleks võimeline meie tehases töötama,» lausub Kuusmik.

«Tuleb kas meelitada või proovida tutvuste kaudu tasemel töötaja endale tööle saada,» räägib Kuusmik. Tema sõnul tuleks kasutada võimalust võtta tööle keegi hakkajam inimene ja ta kohapeal välja õpetada. Muud võimalust ei ole, lisab Kuusmik.

Kuusmik näeb Eesti ettevõtete probleemi selles, et liiga vähe raha kulutatakse personali väljaõppele. «Õpetatakse välja ehk müügimehi või raamatupidajaid, aga noorte keevitajate või treialite peale raha hästi kulutada ei taheta,» väidab ta.

«Ma usun, et kui näiteks lääne firmad tulevad Eestisse, siis nad kulutavad kaadri peale tunduvalt rohkem raha ning seetõttu investeeringute tulekule tööjõuprobleem suureks takistuseks pole,» leiab Kuusmik.

AMP Eesti juht Lars Henriksen annab märku, et kui riik on huvitatud oskustööliste koolitamisest, võiks ka nende firma võimaluste piires noorte spetsialistide väljaõppele kaasa aidata.

Rein Kuusmik on veendunud, et kutseõpetuse jalule aitamisel on vajalik ka firmade sellekohane initsiatiiv. Tema sõnul on viimastel aastatel läinud asi paremuse poole kasvõi selles osas, et juba on olemas noori, kes on huvitatud ettevõtete stipendiaatidena tehniliste erialade omandamisest kõrgkoolis ja seejärel tööstussfääri tööle asumisest.

Lasnamäe tehnikakooli direktor Vladimir Belõi võib oma kooli uhkusega näidata, sest panus on tehtud tänapäevastele õppevahenditele ja õpetamismetoodikale. Ta loodab, et hiljemalt viie aasta pärast suudetakse tehnikakoolis anda euronõuetele vastavat haridust igal erialal.

Lasnamäe tehnikakool valmistab ette metallitööpinkide töötajaid, lukkseppi, keevitajaid ja elektrikuid. Nii tehnilised kui metoodilised uuendused viiakse läbi kooskõlas Rootsi projektiga AMU International. Tehnikakool pakub ka erialast väljaõpet tööturuametist sinna suunatutele ja vastavalt tööstusettevõtete eritellimustele. Seni on suurimad koolitatud tööjõu tellijad olnud AS Balti Laevaremonditehas ja AS Dvigatel.

Praegu ei kehti enam nõuded lõpetanute protsendi osas, seetõttu osutub iga aasta ligi poolsada kooli rohkem kui seitsmesajast õpilasest oskustöölise ametisse sobimatuks. «Ümberõppeks ja kvalifikatsiooni tõstmiseks meil vanusepiirangut ei ole, kuid elu näitab, et vanematel kui 45aastastel inimestel pole enam mõtet õppimisele aega raisata,» kinnitab tehnikakooli direktor.

Kolmveerand Eesti praegustest töötutest on vanuses 25--49 aastat.

Tööturuameti peadirektori asetäitja Peeter Ugandi ütleb, et Eestis puudub tööjõuvajaduse prognoos. Eesti kutsehariduse planeerimine ei rajane niivõrd analüüsil kui Lapi nõidade tarkusel.

Sotsiaalministeeriumi töö osakonna juhataja Malle Kindel lausub, et järgmisel aastal kavatseb riik kulutada kutsehariduse reformi läbiviimiseks üle miljoni krooni.

Sellel nädalal jõuab valitsusse Eesti kaubandus-tööstuskoja eestvõttel koostatud töötajate kvalifikatsioonisüsteemi kontseptsioon. Dokumendi valmimist korraldanud kaubanduskoja koolitusprojektide juhi Tiia Tali sõnul peab meie tööjõuressursi kvaliteet olema 2003. aastal, Euroopa Liiduga ühinemisel, rahvusvaheliselt võrreldav ja mõõdetav.

Jaga lugu:
Hetkel kuum