• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Soomlased on loiud investeerijad

    4,1 miljonil soomlasel on mingi sissetulekuallikas, kuid suurem osa inimesi peab end investeerimiseks liiga vaeseks. Osaliselt on see õige. Maksumaksjate keskliidu andmetel ei ole võimalik palgatööga investeerimiseks vajalikku raha kokku saada. Soome keskmine kuupalk eelmisel aastal oli 10 550 marka ehk 28 170 Eesti krooni. Ja ainult 5,4% inimeste aastatulu ületab 200 000 marka ehk 534 000 krooni.
    Aktsionäride keskliidu tegevdirektori Jukka Anttila sõnul on siiski rohkem tegemist inimeste suhtumisega. «Soomlased on konservatiivsed. Riske üldiselt kardetakse ning peaaegu kogu raha kasutatakse elamisega seotud investeeringuteks,» ütles ta.
    Soomes on kokku 475 000 aktsiaomanikku. Ent tuleb arvestada, et suurem osa neist on siiski juhuslikud või muidu passiivsed aktsionärid. Soome kaubandusülikooli andmetel on vaid 20 protsendil aktsionäridest rohkem kui kaks aktsiat. Vaid 24 000 eraisikul on enam kui viis ja 5000 inimesel enam kui kümme aktsiat.
    Tavaline soomlane hoiab raha korralikult pangas. Kokku on Soomes pangakontodel raha 225 miljardit marka ehk 600 miljardit Eesti krooni.
    Väikeinvesteerijatele mõeldud soodsaimad investeerimisobjektid ehk fondid on endiselt väikesed. Fondide turuväärtus oli augusti lõpul vaid 18 miljardit marka. Ekspertide hinnangul on eraisikud aktsiatesse paigutanud umbes 60--80 mld marka, mis moodustab umbes viiendiku börsiväärtusest.
    Kui arvestada, et kiirelt kasvavasse investeerimiskindlustusse ja obligatsioonidesse on paigutatud eraisikute raha umbes 50 mld marka, siis on Soomes eraisikutel kokku ca 350 mld marka ehk 935 mld krooni raha võimalikeks investeeringuteks.
    Soome on kapitaliinvesteeringute poolest veel arengumaa, tõdevad asjatundjad. Sealsete fondide kontrolli all olev kapital moodustab 0,3% sisemajanduse kogutoodangust. Võrdluseks Rootsis on see umbes 1% SKTst. Euroopa tippriik selles vallas on Suurbritannia, kus vastav arv moodustab 2,4% SKTst.
    Soomes on kapitaliinvesteerijad ühed ja samad peaaegu kõigis fondides. Kogu aeg kasvab pensioni- ja kindlustusfirmade osakaal. Suurbritannias moodustab pensionikindlustusraha peaaegu poole kogu kapitalist. KL
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

TalTechi teadur: süsinikdioksiid tuleb kinni püüda
Kliimavõidujooksus aitab meid seni kasutamata tehnoloogia, kirjutab TalTechi vanemteadur Alla Šogenova.
Kliimavõidujooksus aitab meid seni kasutamata tehnoloogia, kirjutab TalTechi vanemteadur Alla Šogenova.
USA börs jätkas tõusu
Kolmapäeval jätkus USA börsidel tõus, kui kõik kolm peamist indeksit ronisid kõrgemale, vahendab Yahoo Finance.
Kolmapäeval jätkus USA börsidel tõus, kui kõik kolm peamist indeksit ronisid kõrgemale, vahendab Yahoo Finance.
Eesti aasta auto valimisel ruulisid “elektrikad”
Eile õhtul selgus tiitli Eesti Aasta Auto 2022 kandja, milleks on täiselektriline Hyundai Ioniq 5.
Eile õhtul selgus tiitli Eesti Aasta Auto 2022 kandja, milleks on täiselektriline Hyundai Ioniq 5.
Trükitööstuse TOPi võitja: tooraine hind tõuseb iga kuu, kasvav tööhulk siiski rõõmustab
Eesti juhtiv etiketitootja Data Print OÜ ei kurda eelmise ega tänavuse aasta mahtude kasvu üle, kuid ettevõtte tegevjuht Triin Anette Kaasik nentis, et selle aasta märksõnad trüki­tööstuses on kahtlemata toorainega seonduv: korduvad hinnatõusud ning jätkuv defitsiit.
Eesti juhtiv etiketitootja Data Print OÜ ei kurda eelmise ega tänavuse aasta mahtude kasvu üle, kuid ettevõtte tegevjuht Triin Anette Kaasik nentis, et selle aasta märksõnad trüki­tööstuses on kahtlemata toorainega seonduv: korduvad hinnatõusud ning jätkuv defitsiit.