- Viski ei sobi igasugusesse klaasi. Klassikaline viskiklaas on nn tumbler -- jalata, suhteliselt paksupõhjaline ja madal, kogumahutavusega 12--16 cl. Sellisesse klaasi sobivad nii iiri, kanada, ameerika kui ka enamus ?oti viskisid.
Seltskondlikul vastuvõtul, kus joogiks on klassikaline keskmine ?oti seguviski ning mingi konkreetse viskiliigi maitsmine ja sellesse süvenemine pole omaette eesmärk, on selline klaas asendamatu.
Kalliste ja haruldaste single malt viskide maitsmiseks on asjatundjate seas kasutusel nn lõhnaklaasid. Need on madala jalaga, kergelt ümarad (balloonikujulised) ja laia klaasservaga, kogumahutavusega ca 10 cl. Lõhnaklaasi alternatiiv võib olla väike tuubikujuline klaas. ?otimaal ilmuv ajaleht "Schotch Whisky Review" soovitab single malt viskit juua portveini klaasist.
Klassikaline korraga klaasi valatud viski hulk on 4--8 cl. Kindlasti peaks aga jälgima, et see ei ületaks poolt klaasi kogumahust. 4cl portsust peaks saama rüübata kümmekond korda.
- Jää ja vesi viskiga
Kas lisada viskile jääd või mitte, sõltub eelkõige joojast. Rusikareegli järgi võib jääd lisada kõigile viskiliikidele, v.a ?oti viski -- jää tapab selle ainulaadse turba- ja suitsumaitse. Siiski -- väga odavatele ja kehvadele seguviskidele võib jää lisamine kasuks tulla.
Tavaliselt juuakse ?oti viskit veega lahjendatult. Kas vesi peab olema gaseeritud või mitte, jäägu jooja otsustada. Eesti oludes on minul parimad kogemused Saku Vichy veega.
Vee ja viski sobiv vahekord on umbes 1:1. Vahel, eriti kehvemate viskide puhul, tuleb kasuks veelgi suurem lahjendusaste. Kallitele ja haruldastele eksklusiivviskidele on aga sobivam vett kõrvale juua.