Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eenmaa auto neelab kogu autohooldusraha

    Ants Leemets kinnitas eile, et lisaeelarvest taotletav 98 000 krooni on sisuliselt mõeldud linnapea ametiauto Nissan Maxima aastaseks hoolduskuluks tagantjärele.
    Kuna eelmine linnapea Robert Lepikson sõitis isikliku autoga, ei olnud Tallinna põhieelarves linnapea ametiauto hoolduskulusid ette nähtud.
    Kavandatav 98 000 krooni jaguneb Leemetsa sõnul terve 1997. aasta peale, sest keskmiselt maksab linn linnapea auto eest 9000 krooni kuus seda rentivale ASile Autal.
    Hoolduskulu sisaldab peale jooksva remondi ka kütuseraha.
    Kokku on Tallinna eelarves tänavu autode hoolduskuludeks ette nähtud 122 000 krooni, mis jaguneb 16 liisitud Opeli vahel, rääkis Leemets. Seega on keskmine autohoolduskulu koos kütusega 7600 krooni kuus.
    Üldisteks sõidukite ülalpidamiskuludeks kinnitas linn selle aasta eelarves 1,73 miljonit krooni.
    Kui teiste autode kulud olid kaetud põhieelarvega, siis linnapea autole seal kulutusi ette ei nähtud, kuigi 1995. aasta novembris välja lastud Nissaniga sõitsid enne linnapead õigusnõunik ja Leemets ise.
    Linnasekretär Toomas Sepa kinnitusel on lisaeelarvest taotletav summa mõeldud kõigile linnavalitsuse poolt renditavatele autodele.
    Sepa sõnul tingis 98 000 krooni taotlemise lisaks linnapeale auto rentimisele ka kütuse kallinemine, täiendava transpordi tellimine suuremahulisteks vedudeks ja asjaolu, et odavamad rendiautod sai linn tänavu esimese kvartali jooksul.
    Alates tänavu jaanuarist rendib linn Opeli marki autosid vähempakkumise võitnud ASilt Refit.
    Ainsana tegi linn Leemetsa sõnul erandi linnapeale, loobudes ühest pakutud Opel Astrast ja rentides Ivi Eenmaale sõiduki Nissan Maxima 3,0 QX ASilt Autal.
    ASiga Refit sõlmitud lepingu järgi sisaldab ametisõidukite rendimakse limiidi kohaselt ka kulutatud kütust hinnaga 5,80 krooni liiter.
    Rendimakse sisaldab 52 korda aastas auto pesemist, sõiduki kohustuslikku hooldust, talvekumme, mobiiltelefoni varustust, mootorsõiduki maksu, kohustuslikku ja kaskokindlustust, esiklaasikindlustust ja ööpäevaringset hädaabiteenust.
    Linnavalitsuse määruse järgi võivad kõrgemad linnametnikud sõita kuus läbi 250 liitrit kütust, teised 200 liitrit.
    Tuleva aasta linnaeelarves on autode hoolduskuluks planeeritud 1,9 miljonit krooni.
    Neljapäeval volikogus esimese lugemise läbinud ligi 50 miljoni kroonine lisaeelarve on Leemetsa sõnul mõeldud peamiselt selleks, et katta kulud, mida Tallinna selle aasta 2,1 miljardi kroonine põhieelarve ei sisaldanud. Lisaeelarve jäi kinnitamata, sest polnud laekunud selle peamist katteallikat -- pangaaktsiate müügiraha. BNS
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Goldman Sachs ootab ulmelist nafta hinna tõusu
Goldman Sachs tõstis oma nafta hinna prognoosi selle aasta ja 2023. aasta kohta. Pank ootab, et OPEC+ tootjate kokkulepitud 2 miljoni barreli suurune päevase tootmismahu vähendamine on hindade jaoks "väga positiivne".
Goldman Sachs tõstis oma nafta hinna prognoosi selle aasta ja 2023. aasta kohta. Pank ootab, et OPEC+ tootjate kokkulepitud 2 miljoni barreli suurune päevase tootmismahu vähendamine on hindade jaoks "väga positiivne".
Eesti 200 juht: Kaja Kallasel on riigi pikaajalised kulud käest läinud
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Goldman Sachs ootab ulmelist nafta hinna tõusu
Goldman Sachs tõstis oma nafta hinna prognoosi selle aasta ja 2023. aasta kohta. Pank ootab, et OPEC+ tootjate kokkulepitud 2 miljoni barreli suurune päevase tootmismahu vähendamine on hindade jaoks "väga positiivne".
Goldman Sachs tõstis oma nafta hinna prognoosi selle aasta ja 2023. aasta kohta. Pank ootab, et OPEC+ tootjate kokkulepitud 2 miljoni barreli suurune päevase tootmismahu vähendamine on hindade jaoks "väga positiivne".
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pevkur esitab välisluure juhiks Kaupo Rosina
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Matti Maasikas: sõja olukorras mõeldakse sõjast, muu on spekulatsioon
Meie peamine eesmärk peab olema toetada Ukraina võitu ja see saab olema selline, mis on ukrainlastele piisav võit, neid rünnati, nemad panevad need piirid maha, rääkis Euroopa Liidu suursaadik Ukrainas Matti Maasikas.
Meie peamine eesmärk peab olema toetada Ukraina võitu ja see saab olema selline, mis on ukrainlastele piisav võit, neid rünnati, nemad panevad need piirid maha, rääkis Euroopa Liidu suursaadik Ukrainas Matti Maasikas.
Redgate: Eesti võlakirjade riskimarginaal on kiirelt tõusnud
Eesti oleks võinud 10aastaste võlakirjade emissiooni saada täis ka natuke väiksema intressiga kui 4%, aga igal juhul võib öelda, et geopoliitiline olukord on meie riskimarginaali tublisti tõstnud.
Eesti oleks võinud 10aastaste võlakirjade emissiooni saada täis ka natuke väiksema intressiga kui 4%, aga igal juhul võib öelda, et geopoliitiline olukord on meie riskimarginaali tublisti tõstnud.

Olulisemad lood

Uuring: pea pooled ettevõtted kavatsevad kuue kuu jooksul palka tõsta
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.