- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Dow Jones murdis languse
Pärast ajaloolist esmaspäeva New Yorgi börsil, mil tema tegevus peatati esmakordselt pärast 1987. a börsikrahhi, algas eilne kauplemine heitlikult ja börsiindeks Dow Jones oli Äripäeva trükkimineku hetkeks kerkinud üle 100 punkti.
Wall Street avanes eile langusega pärast päev otsa väldanud möllu maailma finantsturgudel. Dow Jonesi indeks langes 1%, tehnoloogiafirmade Nasdaqi indeks langes 4,3%. Kolmandal kauplemistunnil oli Dow Jones tõusnud 1,6%.
Finantsturud ootasid eile USA keskpanga juhatuse esimehe Alan Greenspani kõnet. Eile õhtul lubas avalikkuse ees esineda ka USA president Bill Clinton.
Kokku langes Dow Jonesi indeks esmaspäeval 554 punkti ehk 7,2%. Kuigi punktiarvestuses oli langus ajaloo rängim, oli see protsendiarvestuses suuruselt 12. ning jäi kaugelt alla «musta esmaspäeva» 22% kukkumisele.
Augustikuise kõrgpunktiga võrreldes on Dow kukkunud 13,3%. Tegemist on Dow esimese enam kui 10% langusega viimase seitsme aasta jooksul. Esimest korda peatati börs poolteist tundi enne esmaspäeva lõppu ja ühtaegu seisati ka Nasdaqi, Chicago, Toronto ja Mexico börsi tegevus. Poole tunni pärast tehingud käivitusid uuesti, kuid kui 27 minutit enne päeva lõppu oli langus küündinud 550 punktini, lõpetas börs esmaspäevaks tehingud.
Esmaspäevane vabalangus Wall Streetil vallandas uue kukkumise Aasia turgudel, mille juhatas taas sisse Hongkongi börs, kus indeks alanes eile esimese kauplemistunniga 13%. Diilerite sõnul ei püstitatud teisipäeval Aasia turgude avanedes mitte küsimust, kas turg kukub, vaid kui palju ta kukub.
Ka teised Aasia turud tegid teisipäeval läbi suure languse. Tokio Nikkei langes 4,26%, Taiwani aktsiaindeks 5%, Austraalia aktsiabörs kukkus peaaegu 10%. BNS-REUTERS-DPA-ETA-ÄP
Eile jätkus Stockholmi börsil suurlangus, kui üldindeks langes pärast esmaspäevast 4,5% veel 4,33%.
Eilne langus tähendas mõningast toibumist, kuna hommikul pärast börsi avamist oli üldindeks langenud 9,8%.
Oktoobri alguse rekordkõrguselt on Stockholmi börsi kursid langenud viimase kolme nädalaga kokku enam kui kümnendiku. Analüütikud hoiatasid, et ebakindlus jätkub ja kogu börsinädal tuleb närviline.
Analüütikute sõnul on languse taga suurte institutsioonide huvi kahanemine. Valitseb suur müügisurve ja ostjaid lihtsalt ei jätku, mistõttu kursid langevad, et investeerijaid ligi meelitada.
Hetkel kuum
Rootsi investeerijad hakkasid aktsiaid müüma juba pärast seda, kui Saksa liidupank tõstis 9. oktoobril intressi. Välisinvesteerijad jätkasid samal ajal ostmist. Nüüd on ka nemad hakanud müüma ja see mõjutab eelkõige kaalukaid börsifirmasid, kus on rohkem välisaktsionäre, ütlesid analüütikud.
Suurima surve alla on sattunud Ericssoni aktsia, mis pärast oktoobri alguse kõrgeimat noteeringut -- 375 Rootsi krooni -- on langenud 9,6%. Esmaspäeva üldindeksi langusest andis see 27 protsenti. DI-ÄP
Kauplemine Helsingi börsil lõppes eile 7,74protsendilise kukkumisega, mis on viimaste aastate rekord.
Analüütikute sõnul ei tohiks paanika börsil siiski vallanduda, sest investorid usuvad, et Soome majandus on tugev ja ettevõtete majandustulemused head.
Kaks kolmandikku börsi käibest langes Nokia arvele, mis langes esmaspäeval 10 prosenti 461 margani ja eile 387 margani. Aktsiaid müüsid põhiliselt välismaalased.
Eile langes Merita A-aktsia 22,50 margani ja B-aktsia 21,50 margani ja UPM-Kymmene aktsia langes 123 margani.
Kauplemise algus lükkus eile Helsingi börsil tehnilise takistuse tõttu edasi.
Kuigi börsil puudub süsteem, mis katkestaks suurte hinnakõikumiste korral kauplemise, ei võta börsi automaatne kauplemissüsteem tellimusi enam vastu juhul, kui mõne aktsia hind tõuseb või langeb üle 15 protsendi.
Soome majandusinstituut Etla peab aktsiate kukkumist Euroopas turgude hüperreaktsiooniks, kuna Euroopa riikide majandusnäitajad on positiivsed ning riikide majandus näitab tõusutendentsi.
Soome majandust börsidel toimuv Etla hinnangul suuremat ei mõjuta, kuna Soome majanduse areng on instituudi kinnitusel praegu soodsas staadiumis. STT-ETA-ÄP
Venemaa peamised aktsiaturud peatasid eile kolmeks tunniks kauplemise, et pärast esmaspäevast 10protsendilist langust hoida ära selle jätkumine, kuid börsi sulgemiseks oli RTSi indeks langenud ligi viiendiku võrra, 19,02%.
RTSi kauplemissüsteemi käive oli eile 88,5 mln dollarit võrrelduna esmaspäevase 191,3 miljoni dollariga. RTSi indeks langes eile 393 punktini esmaspäevaselt 485,2 punktilt.
Pärast kauplemise taasalustamist hakkas turg langema. Diilerite sõnul jätkasid välisinvestorid aktsiate müümist, Vene turutegijad toetasid turgu ostukorraldustega.
Suurim langeja oli eile 17 protsendiga Slavneft, suurim tõusja Lenenergo.
Hommikul 19,3 dollarini kukkunud Lukoili aktsia tõusis 20,9 dollarini. 0,29 dollarini kukkunud Vene Ühtse Energiasüsteemi aktsia kerkis 0,313 dollarini.
Vene diilerite hinnangul on langus aktsiaturul ajutine ning praegune langenud hinnatase atraktiivne. Venemaa keskpanga juhatuse aseesimees Sergei Aleksa?enko ütles Reutersile, et finantsturud on juba rahunema hakanud ja ta ei näe selles kõiges Venemaa majandusele mingeid pikemaajalisi probleeme. Ta lisas, et on võimalik, et dramaatiline langus maailma aktsiaturgudel sunnib osa välisinvestoreid Venemaa väärtpaberitest loobuma.
USA dollari kurss Moskva pankadevahelisel valuutabörsil tõusis eile 54 rubla võrra, tasemele 5923 rubla dollari eest.
Aleksa?enko sõnul on see õigustamata ega kajasta tegelikku olukorda.
Analüütikute sõnul ei tohiks Venemaad kriis tabada, sest välisinvesteeringute maht suureneb ja riigis on oodata majanduskasvu. Erinevalt teistest regiooni riikidest on Venemaa jooksevkonto ülejäägis, mis võib paisuda 13 miljardi dollarini. ÄP-INTERFAX-BNS- REUTERS-ETA
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele