Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Dow Jones murdis languse

    Pärast ajaloolist esmaspäeva New Yorgi börsil, mil tema tegevus peatati esmakordselt pärast 1987. a börsikrahhi, algas eilne kauplemine heitlikult ja börsiindeks Dow Jones oli Äripäeva trükkimineku hetkeks kerkinud üle 100 punkti.
    Wall Street avanes eile langusega pärast päev otsa väldanud möllu maailma finantsturgudel. Dow Jonesi indeks langes 1%, tehnoloogiafirmade Nasdaqi indeks langes 4,3%. Kolmandal kauplemistunnil oli Dow Jones tõusnud 1,6%.
    Finantsturud ootasid eile USA keskpanga juhatuse esimehe Alan Greenspani kõnet. Eile õhtul lubas avalikkuse ees esineda ka USA president Bill Clinton.
    Kokku langes Dow Jonesi indeks esmaspäeval 554 punkti ehk 7,2%. Kuigi punktiarvestuses oli langus ajaloo rängim, oli see protsendiarvestuses suuruselt 12. ning jäi kaugelt alla «musta esmaspäeva» 22% kukkumisele.
    Augustikuise kõrgpunktiga võrreldes on Dow kukkunud 13,3%. Tegemist on Dow esimese enam kui 10% langusega viimase seitsme aasta jooksul. Esimest korda peatati börs poolteist tundi enne esmaspäeva lõppu ja ühtaegu seisati ka Nasdaqi, Chicago, Toronto ja Mexico börsi tegevus. Poole tunni pärast tehingud käivitusid uuesti, kuid kui 27 minutit enne päeva lõppu oli langus küündinud 550 punktini, lõpetas börs esmaspäevaks tehingud.
    Esmaspäevane vabalangus Wall Streetil vallandas uue kukkumise Aasia turgudel, mille juhatas taas sisse Hongkongi börs, kus indeks alanes eile esimese kauplemistunniga 13%. Diilerite sõnul ei püstitatud teisipäeval Aasia turgude avanedes mitte küsimust, kas turg kukub, vaid kui palju ta kukub.
    Ka teised Aasia turud tegid teisipäeval läbi suure languse. Tokio Nikkei langes 4,26%, Taiwani aktsiaindeks 5%, Austraalia aktsiabörs kukkus peaaegu 10%. BNS-REUTERS-DPA-ETA-ÄP
    Eile jätkus Stockholmi börsil suurlangus, kui üldindeks langes pärast esmaspäevast 4,5% veel 4,33%.
    Eilne langus tähendas mõningast toibumist, kuna hommikul pärast börsi avamist oli üldindeks langenud 9,8%.
    Oktoobri alguse rekordkõrguselt on Stockholmi börsi kursid langenud viimase kolme nädalaga kokku enam kui kümnendiku. Analüütikud hoiatasid, et ebakindlus jätkub ja kogu börsinädal tuleb närviline.
    Analüütikute sõnul on languse taga suurte institutsioonide huvi kahanemine. Valitseb suur müügisurve ja ostjaid lihtsalt ei jätku, mistõttu kursid langevad, et investeerijaid ligi meelitada.
    Rootsi investeerijad hakkasid aktsiaid müüma juba pärast seda, kui Saksa liidupank tõstis 9. oktoobril intressi. Välisinvesteerijad jätkasid samal ajal ostmist. Nüüd on ka nemad hakanud müüma ja see mõjutab eelkõige kaalukaid börsifirmasid, kus on rohkem välisaktsionäre, ütlesid analüütikud.
    Suurima surve alla on sattunud Ericssoni aktsia, mis pärast oktoobri alguse kõrgeimat noteeringut -- 375 Rootsi krooni -- on langenud 9,6%. Esmaspäeva üldindeksi langusest andis see 27 protsenti. DI-ÄP
    Kauplemine Helsingi börsil lõppes eile 7,74protsendilise kukkumisega, mis on viimaste aastate rekord.
    Analüütikute sõnul ei tohiks paanika börsil siiski vallanduda, sest investorid usuvad, et Soome majandus on tugev ja ettevõtete majandustulemused head.
    Kaks kolmandikku börsi käibest langes Nokia arvele, mis langes esmaspäeval 10 prosenti 461 margani ja eile 387 margani. Aktsiaid müüsid põhiliselt välismaalased.
    Eile langes Merita A-aktsia 22,50 margani ja B-aktsia 21,50 margani ja UPM-Kymmene aktsia langes 123 margani.
    Kauplemise algus lükkus eile Helsingi börsil tehnilise takistuse tõttu edasi.
    Kuigi börsil puudub süsteem, mis katkestaks suurte hinnakõikumiste korral kauplemise, ei võta börsi automaatne kauplemissüsteem tellimusi enam vastu juhul, kui mõne aktsia hind tõuseb või langeb üle 15 protsendi.
    Soome majandusinstituut Etla peab aktsiate kukkumist Euroopas turgude hüperreaktsiooniks, kuna Euroopa riikide majandusnäitajad on positiivsed ning riikide majandus näitab tõusutendentsi.
    Soome majandust börsidel toimuv Etla hinnangul suuremat ei mõjuta, kuna Soome majanduse areng on instituudi kinnitusel praegu soodsas staadiumis. STT-ETA-ÄP
    Venemaa peamised aktsiaturud peatasid eile kolmeks tunniks kauplemise, et pärast esmaspäevast 10protsendilist langust hoida ära selle jätkumine, kuid börsi sulgemiseks oli RTSi indeks langenud ligi viiendiku võrra, 19,02%.
    RTSi kauplemissüsteemi käive oli eile 88,5 mln dollarit võrrelduna esmaspäevase 191,3 miljoni dollariga. RTSi indeks langes eile 393 punktini esmaspäevaselt 485,2 punktilt.
    Pärast kauplemise taasalustamist hakkas turg langema. Diilerite sõnul jätkasid välisinvestorid aktsiate müümist, Vene turutegijad toetasid turgu ostukorraldustega.
    Suurim langeja oli eile 17 protsendiga Slavneft, suurim tõusja Lenenergo.
    Hommikul 19,3 dollarini kukkunud Lukoili aktsia tõusis 20,9 dollarini. 0,29 dollarini kukkunud Vene Ühtse Energiasüsteemi aktsia kerkis 0,313 dollarini.
    Vene diilerite hinnangul on langus aktsiaturul ajutine ning praegune langenud hinnatase atraktiivne. Venemaa keskpanga juhatuse aseesimees Sergei Aleksa?enko ütles Reutersile, et finantsturud on juba rahunema hakanud ja ta ei näe selles kõiges Venemaa majandusele mingeid pikemaajalisi probleeme. Ta lisas, et on võimalik, et dramaatiline langus maailma aktsiaturgudel sunnib osa välisinvestoreid Venemaa väärtpaberitest loobuma.
    USA dollari kurss Moskva pankadevahelisel valuutabörsil tõusis eile 54 rubla võrra, tasemele 5923 rubla dollari eest.
    Aleksa?enko sõnul on see õigustamata ega kajasta tegelikku olukorda.
    Analüütikute sõnul ei tohiks Venemaad kriis tabada, sest välisinvesteeringute maht suureneb ja riigis on oodata majanduskasvu. Erinevalt teistest regiooni riikidest on Venemaa jooksevkonto ülejäägis, mis võib paisuda 13 miljardi dollarini. ÄP-INTERFAX-BNS- REUTERS-ETA
  • Hetkel kuum
Era- ja riskikapitali ühenduse juht: investeeringutest väljumisi napib, mure lahendamiseks pingutatakse
Investeeringute likviidsuse tagamiseks võtavad fondivalitsejad kasutusele uued strateegiad, kirjutab Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsiooni juhatuse esimees Kaari Kink.
Investeeringute likviidsuse tagamiseks võtavad fondivalitsejad kasutusele uued strateegiad, kirjutab Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsiooni juhatuse esimees Kaari Kink.
Nvidia tulemuste ärevas ootuses sulgusid USA indeksid õrnalt rohelises
Kui USA turud avanesid teisipäeval punases, siis päeva lõpuks jõudsid indeksid kergelt plussi: S&P 500 tõusis +0,27%, Dow 30 kerkis +0,2% ning Nasdaq edenes +0,22%.
Kui USA turud avanesid teisipäeval punases, siis päeva lõpuks jõudsid indeksid kergelt plussi: S&P 500 tõusis +0,27%, Dow 30 kerkis +0,2% ning Nasdaq edenes +0,22%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kunman asus juhtima oma suures kahjumis joogiveefirmat
Pudelivee tootja Haage Joogid langes eelmisel aastal 1,9 miljoni euro suurusesse miinusesse ning firma juhatusse jäi vaid selle ainus omanik Vello Kunman.
Pudelivee tootja Haage Joogid langes eelmisel aastal 1,9 miljoni euro suurusesse miinusesse ning firma juhatusse jäi vaid selle ainus omanik Vello Kunman.
Modera juht: elektriautobuumil on pidurid peal
Hoolimata rohepöördest on elektriautode nõudlus oodatust madalam ning Euroopa regulaatorid on hiinlaste lõksus, kirjutab automüügi tarkvaraettevõtte Modera tegevjuht Raido Toonekurg.
Hoolimata rohepöördest on elektriautode nõudlus oodatust madalam ning Euroopa regulaatorid on hiinlaste lõksus, kirjutab automüügi tarkvaraettevõtte Modera tegevjuht Raido Toonekurg.
Modera juht: elektriautobuumil on pidurid peal
Hoolimata rohepöördest on elektriautode nõudlus oodatust madalam ning Euroopa regulaatorid on hiinlaste lõksus, kirjutab automüügi tarkvaraettevõtte Modera tegevjuht Raido Toonekurg.
Hoolimata rohepöördest on elektriautode nõudlus oodatust madalam ning Euroopa regulaatorid on hiinlaste lõksus, kirjutab automüügi tarkvaraettevõtte Modera tegevjuht Raido Toonekurg.
DelfinGroup aktsiate avalik pakkumine: võimalus osta kasvava ettevõtte 8,3% dividenditootlusega aktsiaid
20. mail 2024 algas Läti finantstehnoloogiaettevõtte DelfinGroupi aktsiate avalik pakkumine. Baltimaade investorid saavad soetada kuni 26,4% DelfinGroupi aktsiatest 12,8% odavamalt võrreldes viimase kolme kalendrikuu keskmise aktsiahinnaga. Avalik pakkumine on suurim võimalus investeerida kasumlikku, kasvavasse ettevõttesse, millel dividenditulu on üks kõrgemaid Balti börsil – 8,3%.
20. mail 2024 algas Läti finantstehnoloogiaettevõtte DelfinGroupi aktsiate avalik pakkumine. Baltimaade investorid saavad soetada kuni 26,4% DelfinGroupi aktsiatest 12,8% odavamalt võrreldes viimase kolme kalendrikuu keskmise aktsiahinnaga. Avalik pakkumine on suurim võimalus investeerida kasumlikku, kasvavasse ettevõttesse, millel dividenditulu on üks kõrgemaid Balti börsil – 8,3%.
Setod protestivad: Koidula piiripunktis ootab sadu veokeid, riik tahab selle aga ööseks sulgeda
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.