Tarastatud ja trellitatud Lasnamäe

Igal hommikul kriminaalkroonikat kuulates või lugedes torkab silma, et öiste juhtumite asukohtadena nimetatakse enamasti kahte paikkonda: kesklinn ja Lasnamäe. Just nagu ülejäänud linna polegi, nii tundub vähemalt politsekroonika põhjal.

Kui kesklinnas, kuhu on koondunud kõige suurem vara ja raha Eestimaal, on iga liiki kuritegevust palju, siis Lasnamäe -- Tartu linna suurune elamurajoon -- edestab kõiki linnaosasid korterivarguste osas. Salajaste varguste arvult hoiab Lasnamäe kesklinna järel kindlalt teist kohta.

Kõige kurvem on see, et Tallinna kõige noorema linnaosa maine on äärmiselt madal. Küsitletute arvamuse põhjal sai Lasnamäe turvalisus keskmiselt hindeks neli punkti, kuigi näiteks politseistatistika järgi suurenes linnaosa kuritegevus eelmise aastaga võrreldes kõigest 10%. Vaid Nõmmel ja Haaberstis on kuritegevuse ohjamisega paremad lood. Kuid väärikat kolmandat kohta Lasnamäe linnaosa turvalisusele siiski anda ei saa. «Elada pole Lasnamäel ohtlik, avalikule korrale võiks anda lausa 8 punkti, kuid seevastu vara turvalisus väärib vaid 3 punkti,» kinnitas Akropol A peadirektor Elvo Timm.

Kui mingi maine Lasnamäel on, siis on see eilse sümboliks saanud frustreeritud magala maine, iseloomustas Elvo Timm.

Lasnamäelastest on kahju, sest nagu selgus ka küsitlustest, tulid inimesed siia lootuses paremale elule. Elamistingimused saadi nõukogudeaja lõppu arvestades tõesti paremad. Kuid suures 100 000pealises ühiskatlas kaotati igasugune privaatsus. See pole toonud kaasa suurt valvsust oma või naabri vara vastu, puudub jääb peremehetundest.

Seepärast eelistavadki lasnamäelased rauduksi, trellitatud aknaid ja viivad varguse kartuses autod õhtuti tasulistesse parklatesse.