Boriss Jeltsin ja Hiina president Jiang Zemin kirjutavad täna alla deklaratsioonile 4300 km pikkuse piirilõigu demarkeerimise kohta. Seni sõlmimata kokkulepe on meenutuseks kahe riigi piirikokkupõrgetest 1960. a, mil Moskva ja Peking rivaalitsesid liidrikoha pärast sotsialismileeris

Ehkki omavaheline läbisaamine on 1980. aastatest pidevalt paranenud, ei ole kahe riigi kaubandussidemetes seni märkimisväärset edu saavutatud.

Venemaa ja Hiina kaubavahetus ulatub tänavu vaid 7 miljardi dollarini, mis on riikide suurust arvestades tagasihoidlik näitaja. Võrdluseks ulatus Hiina kaubavahetus Jaapaniga mullu 60 miljardi dollarini ning USAga 43 miljardi dollarini.

Venemaa esimese asepeaministri Boriss Nemtsovi sõnul püüab Venemaa anda kaubandussidemetele kiirstardi suurprojektide käivitamisega, mille hulka kuulub ka gaasijuhtme rajamine Siberist Hiinasse ja Lõuna-Koreasse. Projekti maksumuseks on hinnatud 12 miljardit dollarit.

Samuti on plaanis arendada koostööd salakaubanduse ning narkootikumide leviku tõkestamise alal.

Boriss Jeltsin ja Jiang Zemin lubasid oma eelmisel kohtumisel teha «konstruktiivset koostööd 21. sajandi strateegilise partnerluse nimel», andes samas mõista, et kahe riigi suhted ei muutu enam nii lähedaseks kui 1950. aastatel.

Koos Hiinaga on Venemaa deklareerinud, et pooldab «multipolaarset» maailma, mis tähendab viitega USA-le, et maailmas ei peaks domineerima vaid üks riik.

Venemaa, mille välispoliitika oli kriitikute sõnul seni liialt Washingtonile orienteeritud, on viimasel ajal asunud elavdama sidemeid Aasia ja Euroopa riikidega.

Välisminister Jevgeni Primakovi hiljutine Lähis-Ida visiit kindlustas Moskva positsioone maailma selles piirkonnas.

Märk Venemaa soovist oma välispoliitika rõhuasetust muuta oli läinud kuul sõlmitud kokkulepe regulaarsete kolmepoolsete kohtumiste korraldamiseks Prantsusmaa ja Saksamaa riigijuhtidega. Boriss Jeltsini ja Jaapani peaministri Ryutaro Hashimoto hiljutine kohtumine pani liikuma jää Venemaa ja Jaapani suhetes. REUTER-ÄP