• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lõuna-Korea majandus kõrbeb

    1997. a algusest on Souli börs langenud ligi 21%, Lõuna-Korea valuuta won on viimase kuuga USA dollari suhtes odavnenud 7,2% ning langes eile kõigi aegade madalaimale tasemele 1:999.
    Kriisi lävel pangandussüsteem on lõpetanud uute laenude andmise suurtele korporatsioonidele, mis võib vallandada pankrotilaine ning tuua järgmisel aastal kaasa riigi majanduskasvu pidurdumise.
    Korea juhtivast 30 konglomeraadist on seitse tänavu kokku varisenud või taotlenud pankrotikaitset. Nende koguvõlg ulatus 27,92 triljoni wonini (28,5 miljardit dollarit), millest 10 triljonit moodustas ainuüksi autotootja Kia Groupi võlg.
    Kõige halvemini on läinud Kia Motorsil, mis praeguseks on võetud riigi kontrolli alla. Kia Groupi plaanib valitsus selle tuleviku kindlustamiseks natsionaliseerida. Ühe suurfirma langus viib tavaliselt kaasa ka mitmed sellest sõltuvad väikefirmad.
    Üha enam kõneldakse võimalikust rahvusvahelise valuutafondi (IMF) abipaketist, ehkki Lõuna-Koread ei ähvarda maksebilansi kriis, mis on tavaliselt IMFi poole pöördumise põhjuseks. Riigi jooksevkonto defitsiit jääb ametliku prognoosi kohaselt alla kolme protsendi SKTst.
    Probleemi põhjustavad välisinvestorid, kes oma raha Korea aktsiaturult välja viivad ning tekitavad sellega surve riigi valuutale. Ettevõtted annavad nõiaringile hoogu, kuhjates ekspordist saadud dollareid ning sõlmides woni languse põhja oodates müügi-forward'eid.
    Won on kaotanud 16 protsenti oma väärtusest. Devalveerimine ei oleks lahendus, sest valuuta nõrgenemisest suurenenud eksporditulud ei korva importkaupade kallinemist ning välisvõla suurenemist. Lõuna-Korea välisvõlg on 110 miljardit dollarit, mille teenindamiseks kulub aastas 80 miljardit dollarit.
    Analüütikute sõnul võib Koread tabada 3protsendiline majanduslangus. FT-DN-REUTER
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mihkel Loorits: kas läheme taastuvenergiale üle või maksame miljard eurot aastas?
Tänane olukord elektriturul ei ole mitte taastuvenergiale ülemineku, vaid taastuvenergiale mitte ülemineku tulemus, kirjutab Kaamos Energy juht Mihkel Loorits.
Tänane olukord elektriturul ei ole mitte taastuvenergiale ülemineku, vaid taastuvenergiale mitte ülemineku tulemus, kirjutab Kaamos Energy juht Mihkel Loorits.
Morgan Stanley strateeg: tulekul korrektsioon või karuturg
Morgan Stanley strateeg Michael Wilson prognoosib, et praegune pulliturg lõpeb enne aastavahetust korrektsiooni või karuturuga.
Morgan Stanley strateeg Michael Wilson prognoosib, et praegune pulliturg lõpeb enne aastavahetust korrektsiooni või karuturuga.
Enefit Green võib täna avaldada uudise börsile mineku kohta
Eesti Energia kontserni kuuluv taastuvaenergiaettevõte Enefit Green korraldab täna kell 11 pressikonverentsi, kus tahab jagada ettevõtte hetkeseisu ja arenguplaane.
Eesti Energia kontserni kuuluv taastuvaenergiaettevõte Enefit Green korraldab täna kell 11 pressikonverentsi, kus tahab jagada ettevõtte hetkeseisu ja arenguplaane.
Ruth Oltjer: börsilt raha küsida on minu jaoks liiga aeglane ja kohmakas
Tippjuht Ruth Oltjer kirjeldas Äriplaan 2022 konverentsil tagasivaatavalt, kuidas tema ettevõttele oli koroonakriisis prioriteediks Eesti riik. Ta ütles, et kriisi ajal oli tal riigiametitega suurepärane koostöökogemus, kuid mõned otsustamatud ametnikud on siiski tõrvatilgaks meepotis.
Tippjuht Ruth Oltjer kirjeldas Äriplaan 2022 konverentsil tagasivaatavalt, kuidas tema ettevõttele oli koroonakriisis prioriteediks Eesti riik. Ta ütles, et kriisi ajal oli tal riigiametitega suurepärane koostöökogemus, kuid mõned otsustamatud ametnikud on siiski tõrvatilgaks meepotis.