Lõuna-Korea majandus kõrbeb

1997. a algusest on Souli börs langenud ligi 21%, Lõuna-Korea valuuta won on viimase kuuga USA dollari suhtes odavnenud 7,2% ning langes eile kõigi aegade madalaimale tasemele 1:999.

Kriisi lävel pangandussüsteem on lõpetanud uute laenude andmise suurtele korporatsioonidele, mis võib vallandada pankrotilaine ning tuua järgmisel aastal kaasa riigi majanduskasvu pidurdumise.

Korea juhtivast 30 konglomeraadist on seitse tänavu kokku varisenud või taotlenud pankrotikaitset. Nende koguvõlg ulatus 27,92 triljoni wonini (28,5 miljardit dollarit), millest 10 triljonit moodustas ainuüksi autotootja Kia Groupi võlg.

Kõige halvemini on läinud Kia Motorsil, mis praeguseks on võetud riigi kontrolli alla. Kia Groupi plaanib valitsus selle tuleviku kindlustamiseks natsionaliseerida. Ühe suurfirma langus viib tavaliselt kaasa ka mitmed sellest sõltuvad väikefirmad.

Üha enam kõneldakse võimalikust rahvusvahelise valuutafondi (IMF) abipaketist, ehkki Lõuna-Koread ei ähvarda maksebilansi kriis, mis on tavaliselt IMFi poole pöördumise põhjuseks. Riigi jooksevkonto defitsiit jääb ametliku prognoosi kohaselt alla kolme protsendi SKTst.

Probleemi põhjustavad välisinvestorid, kes oma raha Korea aktsiaturult välja viivad ning tekitavad sellega surve riigi valuutale. Ettevõtted annavad nõiaringile hoogu, kuhjates ekspordist saadud dollareid ning sõlmides woni languse põhja oodates müügi-forward'eid.

Won on kaotanud 16 protsenti oma väärtusest. Devalveerimine ei oleks lahendus, sest valuuta nõrgenemisest suurenenud eksporditulud ei korva importkaupade kallinemist ning välisvõla suurenemist. Lõuna-Korea välisvõlg on 110 miljardit dollarit, mille teenindamiseks kulub aastas 80 miljardit dollarit.

Analüütikute sõnul võib Koread tabada 3protsendiline majanduslangus. FT-DN-REUTER