• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Venemaa keskpank kaitseb rublat

    Venemaa keskpank tõstab alates tänasest refinantseerimise määra seniselt 21 protsendilt 28 protsendile. Tõusevad ka lombardimäärad, s.o intressid, mida keskpank võtab kommertspankadele laenatud vahenditelt, ning suurendatakse kommertspankade kohustuslike valuutareservide nõuet. 18. novembriks peavad pankade valuutareservid kasvama seniselt kuuelt protsendilt üheksale.
    «Viimased kaks nädalat ei ole Venemaa finantsturgudele kerged olnud,» ütles keskpanga juht Sergei Dubinin. «Selle põhjuseks on destabiliseeriv olukord Kagu-Aasia riikides ning maailma finantsturgude kriis.»
    Venemaa üllatas turge teatega senise valuutakursipoliitika muutmisest. Uuest aastast loobutakse praegusest rublakoridorist ning asendatakse see ringkursiga. Uue süsteemi kohaselt saab rubla keskkursiks dollari suhtes tuleval aastal 6,1 rubla, aastatel 1998--2000 peaks keskkurss olema 6,2 rubla dollari eest. Lubatud kõikumisvahemik on 15 protsenti.
    Esimesest jaanuarist läheb Venemaa üle uuele rublale, kustutades rublanumbri lõpust kolm nulli.
    Alates 1995. a keskpaigast on rubla kurss kõikunud nn kaldkoridori piires. Selle süsteemi kohaselt seati rublakursi kõikumispiiriks 1996. aasta 31. detsembril 5500--6100 rubla dollari eest, millel 1997. aasta lõpuks lubatakse langeda 5750--6350 rublani dollarist.
    Keskpanga avalduses öeldakse, et Venemaa majandus reageerib muudatustele Venemaa väliskaubanduses ning maailma valuutade liikumisele.
    Keskpank ei välista surve suurenemist Vene rublale. «Lühematel perioodidel võivad rubla kurssi mõjutada tugevad sise- ja välistegurid, mis võib avalduda selle suuremas liikuvuses,» öeldakse avalduses.
    Venemaa majandus on kasvu lävel, inflatsioon on langenud ning 1995. a keskel kehtestatud valuutakoridori süsteem on kaitsnud rublat suurte kõikumiste eest.
    Dubinini sõnul ei jäta Kagu-Aasia valuutakriis puudutamata ka Venemaad, mistõttu valitsus ja keskpank peavad vajalikuks abinõude rakendamist Venemaa finantssüsteemi kaitseks ning finantsturgude stabiliseerimiseks.
    Venemaa aktsiaturg, mis on üks kuumemaid tõusvaid turge, kaotas oktoobri lõpus 20 protsenti oma väärtusest.
    Keskpanga teates öeldakse, et eile välja kuulutatud abinõud on ajutised ning neid muudetakse kohe, kui oht Venemaa finantssüsteemi stabiilsusele on kõrvaldatud. REUTER-ETA-ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
USA kodude hinnatõus aeglustus
Ühendriikides langes kodude müük augustis oodatust veidi rohkem, nõudlus on kõrgete hindade tõttu veidi jahtunud. Samal ajal on ilmnemas märke, et kinnisvara kiire hinnatõus on aeglustumas ning nõudlus niivõrd palju enam ei kasva, vahendab Reuters.
Ühendriikides langes kodude müük augustis oodatust veidi rohkem, nõudlus on kõrgete hindade tõttu veidi jahtunud. Samal ajal on ilmnemas märke, et kinnisvara kiire hinnatõus on aeglustumas ning nõudlus niivõrd palju enam ei kasva, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: mida teeb meile tulevane suur palgakasv?
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Raadiohommikus tipptegijate äriplaanid 2022. aastaks
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.