• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Börsikriis võib tähistada globaalset majanduslangust

    Vaevalt rahustab maailma väärtpaberiturgudel kaotanud väikeinvestorit fakt, et tuntud börsispekulant George Soros kaotas möödunud nädalal samuti 2 miljardit dollarit. Talle jääb võimalus lahkuda turult, sulgedes täielikult positsioonid või proovida kaotatut tasa teha. Viimaseks on perspektiivsemate seas Vene väärtpaberiturg.
    1996. aastal omistas Maailmapanga struktuuri kuuluv Rahvusvaheline Finantskorporatsioon (IFC) Venemaale areneva turu staatuse ning lülitas ta oma investeerimisindeksite seeriasse.
    IFC indeksisse arvamine oli üheks Vene turu võimsa tõusu põhjuseks 1997. aasta jaanuaris, mil sinna voolas uut raha aasta algul portfelle formeerivatest investeerimisfondidest. See buum omakorda mõjutas IFC-d veebruaris laiendama Venemaale põhilist investeerimisindeksit - Investable Index. IFC arvestab arenevatel turgudel kahte tüüpi - põhi- ja koondindekseid. Viimast arvutatakse nende aktsiate alusel, mida välisinvestorid saavad vabalt omandada.
    Juunis toimus Vene turul uus uus tõus ning 3. novembril otsustas IFC võtta Venemaa oma koondindeksi - Investable Composite Index. Venemaa osakaal indeksis on 5,6%, mis on ligi kaks korda enam kui eeldas Föderaalne komisjon IFC-ga läbirääkimisi pidades.
    IFC indeksisse kuuluvatesse ettevõtetesse investeerivate fondide halduses on praegu u. 9,5 miljardit dollarit. Vene firmade liitumine indeksiga tähendab, et 5,6% sellest kapitalist (ca 500 miljonit dollarit) võib liikuda neisse ettevõtetesse.
    Turu hinnatõusu põhiliseks sisemiseks põhjuseks oli Vene turu kogukapitalisatsiooni madal suhe sisemajanduse koguprodukti (kõigest 15%), tingitud paljude ettevõtete ebapiisavast kaasatusest turukäibesse ning Vene väärtpaberite jätkuvalt madalast hinnatasemest.
    Teiseks buumi sisemiseks põhjuseks oli Vene majandustsükkel, mille hetkeseisu iseloomustab laenuintresside ning riigi võlakirjade tulumäära vähenemine ning tootmise languse aeglustumine.
    Kolmandaks põhjuseks on riigis tekkinud poliitiline stabiilsus.
    1997. aasta esimesel poolel purustas RTS-indeks isiklikke rekordeid 30 korral. Samas arenesid sündmused täpselt samamoodi teisel pool ookeani - New Yorgis.
    Jaanuarist juunini arvutatud RTS ja Dow Jones indeksite korrellatsioonikoefitsient oli 0,83 mis näitab tihedat sidet kahe turu vahel. Välisinvestorite osa aktsiatehingutes RTS-süsteemis püsib traditsiooniliselt kõrgena, nende käitumine turul määratakse aga faktiliselt sündmuste käiguga New Yorgis. Sealjuures on välisteguri osakaal Vene aktsiaturul möödunud aastaga võrreldes märgatavalt tõusnud, praktiliselt asendades mõjukuselt poliitilise teguri. Sellel võivad olla küllalt ohtlikud tagajärjed. Arvestusliku intressimäära tõstmine Ühendriikides stimuleerib reeglina föderaalvalitsuse võlakirjade turu tulumäära tõusu väga madala riskimäära juures, mis meelitab investoreid Ameerika võlakirjaturule. Seetõttu võivad mitteresidendid Vene riigi võlakirjade (GKO, OFZ) turu tulususe languse korral kiiresti ja organiseeritult lahkuda, kutsudes esile kriisi.
    Samuti võib konjunktuuri langus maailma aktsiaturgudel valusalt tabada Vene aktsiaid, ehkki sisemisi põhjuseid selleks ei pruugigi olla.
    Eelnevast lähtudes on mõtet Vene turule minna kohe, kui Dow Jonesi indeksi trend võtab püsivalt positiivse suuna. Seejuures on kõige parem osta nö. blue chip'e kuna nad reageerivad tundlikumalt nii väliskapitali juurde- kui äravoolule, samuti teise e?eloni kõige likviidsemaid aktsiaid - regionaalseid side- ja energeetikaettevõtteid.
    Erilist tähelepanu tasub pöörata IFC indeksisse kuuluvatele aktsiatele kuna ennekõike neid hakkavad ostma välismaised investeerimisfondid.
    Mis puutub investeerimistähtaegu, siis on enim õigustatud keskmise pikkusega investeeringud tähtajaga kaks kuud ja enam, kuna kriisieelsete hinnatasemete täielik taastumine on tõenäolisem aasta lõpul.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Triinu Järviste: kas Eesti haiglaid tohib piiramatult rahastada?
Euroopa Komisjon analüüsis hiljuti tehtud otsuses Eesti tervishoiusüsteemi rahastusmudelit ning andis hinnangu sellele, kas riik tohib haiglavõrgu arengukavas olevaid haiglaid erahaiglatele eelistada. Selle üle, mida riik ja omavalitsused komisjoni juhistest järeldama peaks ja kas erahaiglad peavad tõesti HVA haiglatele antud igasugust toetust pika näoga kõrvalt vaatama, arutleb advokaadibüroo TGS Baltic konkurentsiõiguse vandeadvokaat Triinu Järviste.
Euroopa Komisjon analüüsis hiljuti tehtud otsuses Eesti tervishoiusüsteemi rahastusmudelit ning andis hinnangu sellele, kas riik tohib haiglavõrgu arengukavas olevaid haiglaid erahaiglatele eelistada. Selle üle, mida riik ja omavalitsused komisjoni juhistest järeldama peaks ja kas erahaiglad peavad tõesti HVA haiglatele antud igasugust toetust pika näoga kõrvalt vaatama, arutleb advokaadibüroo TGS Baltic konkurentsiõiguse vandeadvokaat Triinu Järviste.
USA peamised indeksid punased
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: kaua tants kinnisvaraturul ja pinged tööturul veel kestavad?
Äripäeva raadio esmaspäevases hommikuprogrammis lahatakse kinnisvaraturu huvitavamaid arenguid, otsitakse lahendusi tööjõu nappusele ning arutletakse, miks naistele head tootlust börsidel ei andestata.
Äripäeva raadio esmaspäevases hommikuprogrammis lahatakse kinnisvaraturu huvitavamaid arenguid, otsitakse lahendusi tööjõu nappusele ning arutletakse, miks naistele head tootlust börsidel ei andestata.
Andmekaitsele läbi sõrmede vaatamine maksab miljoneid
Korras andmekaitse ettevõtte sees tagab paremad partnerlussuhted ning tugevama positsiooni läbirääkimistelaua taga, samas kui probleemid võivad isegi tükk aega pärast nende likvideerimist tähendada mitme miljoni euro suurust trahvi.
Korras andmekaitse ettevõtte sees tagab paremad partnerlussuhted ning tugevama positsiooni läbirääkimistelaua taga, samas kui probleemid võivad isegi tükk aega pärast nende likvideerimist tähendada mitme miljoni euro suurust trahvi.