Kinnisvara maakleritest kolmandik libad

Kozlovi andmeil tegutseb Tartus pidevalt vähemalt paarkümmend libamaaklerit. «Eri hinnanguil tehakse kinnisvarafirmade kaudu vaid iga kolmas tehing,» täpsustab Kozlov. Ülejäänud tehingud vormistavad ostjad-müüjad omavahel või libamaaklerite kaudu.

Kozlovi teada kasseerivad libamaaklerid samuti umbes viis protsenti vahendustasu. «Libad oskavad kliendile selgeks rääkida, et nende viis protsenti on odavam kui kinnisvarafirmade viis protsenti,» kurdab Kozlov.

18. septembril asutati kinnisvaramaaklerite koda. Koja juhatuse liikme Ville Jehe sõnul on koja eesmärk muuta kinnisvaramaakleri teenus kvaliteetsemaks, standardseks ja kliendile turvaliseks, loetleb Jehe. «Alates kevadest hakkame maaklereid atesteerima,» räägib ta. «Pärast seda saab klient alati kojast järele küsida, kas tegu on atesteeritud maakleriga.»

Jehe sõnul töötab koda praegu välja ka oma koolitusprogrammi. «Hakkame kotta kuuluvaid maaklereid igal aastal kontrollima,» lisab Jehe.

«Ise oled loll, kui sattusid kinnisvara müües või ostes maakleri otsa, kes sul naha üle kõrvade tõmbas,» iseloomustab Kozlov riigi suhtumist kinnisvaraärisse, oodates kinnisvaraäri korrastamist riigikogu poolt.

Alati pole vaja joosta seaduseandja juurde, on riigikogu õiguskomisjoni esimees Daimar Liiv tõrjuv. Tema sõnul peab turu reguleerimisega hakkama saama kinnisvaramaaklerite kutseühing ise. «Sisemine kontroll on alati palju tõhusam, kui lükata see riigiametniku kaela,» kinnitab Liiv. «Riigiametnikku on võimalik raha eest ära osta. Konkurenti raha eest ära ei osta.»

Liiv ei usu litsentseerimisse kui imeravimisse, mis libamaaklerluse likvideerib.

«Ka litsentseeritud maakler võib petta,» räägib Liiv. «Kliendil on alati võimalik kinnisvaramaakler, olgu ta liba või mitte, kohtusse kaevata.»