T?ehhi peaministri Vaclav Klausi tagasiastumine ja Venemaa asepeaministri Anatoli T?ubaisi lahkumine rahandusministri ametist peaksid olema hoiatavaks õppetunniks Eesti juhtivatele poliitikutele ja parteidele.

Klaus on sunnitud tagasi astuma, sest tema juhitud parteid finantseeriti variisikute kaudu 7,5 miljoni T?ehhi krooni suuruses summas. T?ehhis nähakse nimetatud summas altkäemaksu, mis mõjutas hilisemaid erastamistehinguid. T?ubaisile sai saatuslikuks 90 000 dollari suurune honorar veel ilmumata raamatu eest, mida samuti peetakse altkäemaksuks.

Eesti tipp-poliitikud on sarnastest skandaalidest seni pääsenud. Ajalehtede esiküljed räägivad küll sellest, kuidas erakonnad raha kulutavad. Samas aga ei kirjutata nendest firmadest ja ärimeestest, kes seda kulutamist võimaldavad.

Kes on näiteks Koonderakonna, Keskerakonna ja Reformierakonna finantseerijad, avalikkus seda ei tea. On teada ainult nii palju, et Koonderakonda on rahastanud riiulifirmad, kelle omanikke pole erakonna juhtfiguurid nõustunud avalikustama. Samas seostatakse rahastajaid mitme erastamistehingu võitjatega.

Keskerakonna rahastajate nimede ümber spekuleerides on räägitud allmaailmast ja nimetatud ka kahte Eesti kommertspanka. Kohalikke panku ja äriliidreid on peetud ka Reformierakonna rahastajateks. Kes tegelikult neid erakondi rahastab, sellest ei ole Edgar Savisaar ja Siim Kallas soovinud mingil mõistmatul põhjusel avalikkust teavitada.

Maailma kogemus aga näitab, et selline varjamine võib lõpuks valusalt kätte maksta. Sellepärast soovitaks Edgar Savisaarele, Mart Siimannile ja Siim Kallasele, et kui te praegu järgmist valimiskampaaniat ette valmistate, siis ärge enam nendelt raha vastu võtke, kelle nimesid te mingil põhjusel avalikustada ei saa.