14. detsember 1997
Jaga lugu:

Eesti väljub arengumaa staatusest

«Maailmapanga investeerimisharuna töötame tavaliselt madalama sissetuleku tasemega riikides,» ütles Rosen. Tema sõnul on Eesti jõudmas sellisesse arengujärku, kus IFC tegevus muutub palju valivamaks.

«Seni, kuni tunneme, et oleme veel vajalikud ja ei hakka erakapitaliga võistlema, jätkame siia investeerimist,» lausus Rosen. «Ka valitsus toetab meie edasist tegevust siin.»

IFC delegatsiooni kuulunud Euroopa osakonna projektijuht Kenneth K. Assal lisas, et üheks signaaliks IFC tegevuse väljatõmbamiseks mingist riigist on ühe elaniku keskmise sissetuleku kasv 7000--9000 USA dollarini aastas. Praegu on Eesti elanike keskmine sissetulek alla 4000 dollari ühe inimese kohta aastas.

Eestis on maailmapanga juures tegutseval rahvusvahelisel finantskorporatsioonil IFC käivitatud seitse projekti ja investeeringute osakaal ühe inimese kohta on võrreldes teiste riikidega üks kõrgemaid. IFC on laenanud Eesti ettevõtetele kokku ligi 500 miljonit krooni ja on investeerinud ettevõtete omakapitali ligi 115 miljonit krooni. IFC suurimad projektid Eestis on AS Kunda Nordic Tsement ja AS Elcoteq, kellele kokku on laenatud või tehtud investeeringuid nende omakapitali üle 250 miljoni krooni.

Harold Roseni hinnangul on Eesti majandusreformid läinud väga hästi ja juurdepääs rahvusvahelistele laenudele muutub järjest paremaks.

Rosen rääkis, et IFC projektid põhinevad alati riigi enda eelistel ja neid on Eestil palju. Eestis on tegemist kombinatsiooniga heast toorainebaasist, headest oskustest ja mõistlikult korraldatud majanduspoliitikast, väitis ta.

«Arvan, et Eesti valitsus on olnud väga mõistlik, lastes erasektoril vabalt tegutseda,» lausus Rosen.

Rosen tõi positiivse näitena ASile Elcoteq Tallinn 1996. aastal laenatud 7,7 miljonit USA dollarit. «Nende efektiivsus, tehnoloogilised võimed ja haridustase on täiesti rabav,» kommenteeris Rosen.

Tugevad eelised on Eestis Roseni hinnangul ka ehitusmaterjalide tootmises ja puidutööstuses.

Hinnates rahvusvahelise reitinguagentuuri Standard & Poor's Eestile antud krediidireitingut BBB+, ütles Kenneth K. Assal, et hindajad vaatavad tavaliselt valitsuse rahanduspoliitika mõistlikkust, laenude tagasimaksmise võimet ja inflatsiooni käitumise võimalusi. Samas ei anna see hinnangut, kui külalislahke on riik välisinvesteeringute suhtes, lisas Assal.

Assali sõnul on Eesti saanud Balti piirkonnas parima krediidireitingu, millel on kindlasti positiivne mõju välisraha tulekule riiki ja see julgustab paljusid investoreid.

Harold Rosen kinnitas, et IFC on pikaajaline investor ega kiirusta investeeringute väljavõtmisega ka siis, kui projektid satuvad probleemsetesse olukordadesse.

Jaga lugu:
Hetkel kuum