• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti väljub arengumaa staatusest

    «Maailmapanga investeerimisharuna töötame tavaliselt madalama sissetuleku tasemega riikides,» ütles Rosen. Tema sõnul on Eesti jõudmas sellisesse arengujärku, kus IFC tegevus muutub palju valivamaks.
    «Seni, kuni tunneme, et oleme veel vajalikud ja ei hakka erakapitaliga võistlema, jätkame siia investeerimist,» lausus Rosen. «Ka valitsus toetab meie edasist tegevust siin.»
    IFC delegatsiooni kuulunud Euroopa osakonna projektijuht Kenneth K. Assal lisas, et üheks signaaliks IFC tegevuse väljatõmbamiseks mingist riigist on ühe elaniku keskmise sissetuleku kasv 7000--9000 USA dollarini aastas. Praegu on Eesti elanike keskmine sissetulek alla 4000 dollari ühe inimese kohta aastas.
    Eestis on maailmapanga juures tegutseval rahvusvahelisel finantskorporatsioonil IFC käivitatud seitse projekti ja investeeringute osakaal ühe inimese kohta on võrreldes teiste riikidega üks kõrgemaid. IFC on laenanud Eesti ettevõtetele kokku ligi 500 miljonit krooni ja on investeerinud ettevõtete omakapitali ligi 115 miljonit krooni. IFC suurimad projektid Eestis on AS Kunda Nordic Tsement ja AS Elcoteq, kellele kokku on laenatud või tehtud investeeringuid nende omakapitali üle 250 miljoni krooni.
    Harold Roseni hinnangul on Eesti majandusreformid läinud väga hästi ja juurdepääs rahvusvahelistele laenudele muutub järjest paremaks.
    Rosen rääkis, et IFC projektid põhinevad alati riigi enda eelistel ja neid on Eestil palju. Eestis on tegemist kombinatsiooniga heast toorainebaasist, headest oskustest ja mõistlikult korraldatud majanduspoliitikast, väitis ta.
    «Arvan, et Eesti valitsus on olnud väga mõistlik, lastes erasektoril vabalt tegutseda,» lausus Rosen.
    Rosen tõi positiivse näitena ASile Elcoteq Tallinn 1996. aastal laenatud 7,7 miljonit USA dollarit. «Nende efektiivsus, tehnoloogilised võimed ja haridustase on täiesti rabav,» kommenteeris Rosen.
    Tugevad eelised on Eestis Roseni hinnangul ka ehitusmaterjalide tootmises ja puidutööstuses.
    Hinnates rahvusvahelise reitinguagentuuri Standard & Poor's Eestile antud krediidireitingut BBB+, ütles Kenneth K. Assal, et hindajad vaatavad tavaliselt valitsuse rahanduspoliitika mõistlikkust, laenude tagasimaksmise võimet ja inflatsiooni käitumise võimalusi. Samas ei anna see hinnangut, kui külalislahke on riik välisinvesteeringute suhtes, lisas Assal.
    Assali sõnul on Eesti saanud Balti piirkonnas parima krediidireitingu, millel on kindlasti positiivne mõju välisraha tulekule riiki ja see julgustab paljusid investoreid.
    Harold Rosen kinnitas, et IFC on pikaajaline investor ega kiirusta investeeringute väljavõtmisega ka siis, kui projektid satuvad probleemsetesse olukordadesse.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Toiduliidu juht: ma ei saa aru, kas meil on sügisel gaasi või ei ole
Eesti tarnekindluse eest vastutavate ametnike väljaütlemised on muutnud kogu tööstussektori ärevaks. Samas ei paista tulevik paljudele probleemidele vaatamata ainult mustades toonides, kirjutab Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Eesti tarnekindluse eest vastutavate ametnike väljaütlemised on muutnud kogu tööstussektori ärevaks. Samas ei paista tulevik paljudele probleemidele vaatamata ainult mustades toonides, kirjutab Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
USA aktsiaturud alustasid nädalat reipa tõusuga
USA suuremad aktsiaindeksid kerkisid nädala esimesel börsipäeval reipalt: S&P 500 tõusis 1,86%, Dow Jones 1,98% ja Nasdaqi liitindeks 1,59%.
USA suuremad aktsiaindeksid kerkisid nädala esimesel börsipäeval reipalt: S&P 500 tõusis 1,86%, Dow Jones 1,98% ja Nasdaqi liitindeks 1,59%.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Raadiohommikus: Vene miljardäri Eesti äridest, vanametalli hinnalangusest ja Repsi kohtusaagast
Kui Ukraina sõda kergitas esimese kuu ajaga vanametalli hinna ulmerekordini, on nüüdseks hind allapoole ronimas. Mis toimub metalliturul ja kuidas see mõjutab sektori ettevõtteid, räägib Äripäeva hommikuprogrammis vanametalli ümber töödelda aitava ettevõtte Cronimet Nordic juht Eva Pedjak.
Kui Ukraina sõda kergitas esimese kuu ajaga vanametalli hinna ulmerekordini, on nüüdseks hind allapoole ronimas. Mis toimub metalliturul ja kuidas see mõjutab sektori ettevõtteid, räägib Äripäeva hommikuprogrammis vanametalli ümber töödelda aitava ettevõtte Cronimet Nordic juht Eva Pedjak.
Raadiohommikus: uued, silmapaistvad ja parimad juhid
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.