Korea raskused andsid turgudele tagasikäigu

Tõusupidu USAs ei kestnud kaua. Aktsiahinnad hakkasid enamikul turgudel langema juba esmaspäeval, vaid Nasdaq pidas tõususuunda teisipäevani. Siis tuli ridamisi kasumihoiatusi turu suurnimedelt -- J.P. Morgan, Oracle, Hilton Hotel Group. Kui sellele lisandus Lõuna-Korea kiiresti halvenev majandusseis ning kriitika IMFi abipaketi tingimuste suhtes, ütlesid investorite närvid üles. Eelneva nädala kiire tõus oli paljudele toonud kasumeid, mida päästa, ja seda tehes langesid hinnad nädala jooksul kiirenevas tempos, jõudes juba neljapäevaks kahe nädala tagustele tasemetele. Tavapäraselt kaotas enim Nasdaq, mis liikus reedel juba kriisi halvimate hetkede tasemel. Päev lõpetatigi 1,41protsendilise langusega. Dow pääses veidi kergemalt -- langus 0,14%.

Esmaspäeval näitas ennast tugevast küljest Astra -- Aasia muredest vaevatud investorid ostsid heameelega stabiilset ja odavat ravimitööstust. Järgnevatel päevadel dikteeris aga taas Ericsson turu suunda. Oracle'i uudis viitas sellele, et Aasiaga tihedalt seotud firmadelt võib halbu uudiseid tulla, mis võib Ericssoni jaoks tähendada uusi reitingulangusi. Mitmete maaklerite väitel on Ericssoni nõrkus tingitud ka ühest suurest välisinvestorist, kes juba mitu nädalat suuri koguseid müüki on paisanud. Teavet kinnitas ka üks välispank. Analüütikute hinnangul on kriis Lõuna-Koreas osutunud rängemaks, kui investorid ootasid ning see viis turu alla. Reedel liikusid hinnad esialgu üles, kuid ka see tehniline korrektsioon vaibus õhtuks. Koondindeks langes nädalaga 5%.

Suuremate Euroopa ja Ameerika turgude langus viis ka Helsingi börsi alates teisipäevast miinuspoolele. Tugevamalt olid löögi all Nokia ning teised tehnoloogiafirmad, samuti tsüklilised aktsiad, eriti metsatööstus. Samuti kui Ericssoni, ähvardab ka Nokiat uus reitingulanguste laine seoses Aasia turgude halva olukorraga. 400 marga piiri peetakse küll psühholoogiliseks toetustasemeks, kuid Nokia jaoks on üha olulisem dollari hind ning seal ei paista häid toetustasemeid olevat. Ehkki reedel viis tehniline korrektsioon aktsiahinnad esialgu veidi kõrgemale, lõpetas turg õhtuks praktiliselt nulltasemel ning Helsingi HEX-indeks lõpetas nädala ligi 70 punkti allpool kriisiaegset madalaimat taset, kaotades nädala jooksul 6%.

Kiire tõus asendus eelmise nädala alguses hindade stabiliseerumisega. Kolmapäeval aga tuli uudis Jeltsini haigusest. Sellele lisandusid negatiivsete teguritena USA turgude langus ning olukorra halvenemine Aasias. Aktsiahinnad langesid kaks päeva järsult ning halvemast säästis turgu konstitutsioonipüha, mistõttu reedel ei kaubeldud. RTS-indeks langes nädalaga 11,29%. Turu seisund on endiselt sedavõrd habras, et vähegi halvemad uudised tekitavad järske hinnalangusi. Seda võimendab asjaolu, et sugugi kõik Vene pangad pole naasnud aktsiaturule ning seetõttu on kodune toetus hindadele jätkuvalt tavapärasest nõrgem. Uuelt nädalalt olulist hinnatõusu oodata pole, paremal juhul toimub väike rahunemine ning mõneprotsendine korrektsioon.

Läti aktsiate hinnad on leidnud aasta lõpuks oma taseme. Nädala jooksul olulist muutust ei toimunud, vaid mõne suurema tegija, nagu Unibanka, hind liikus pisut alla. Börsi ametlik indeks kõikus nädala vältel 350 punkti ümber ning langes 1,55%. Vahepeal üsna aktiivseks muutunud kauplemine rahunes nädala jooksul ning oli kogu nädala vältel lausa ebaharilikult madal. Ei investorid ega maaklerid pole suutnud lõplikult harjuda Unibanka topeltnoteeringuga Riias ja Londonis. Aktsia Londoni noteeringu esialgne kiire tõus pidurdus nädala jooksul ning seetõttu võib eeldada hinna stabiliseerumist uuel nädalal ka Riias. Nädala alguse tõusu Tallinnas kommenteerides ütlesid mõned maaklerid, et Eesti aktsiad on kriisis enam langenud ning seetõttu meelitavad investorid Lätist välja.

Juba nädal varem katastroofiliselt kahanenud Vilniuse börsi kauplemiskäibed langesid eelmisel nädalal veelgi. Kaubeldi põhiliselt kahe aktsiaga -- põhinimekirjas langes tasapisi Hermise panga hind, A-nimekirjas seevastu tegi KLASCO järsu ja võimsa tõusu pärast nädal varem toimunud sama võimsat langust, mis järgnes aktsionäride üldkoosoleku otsusele aktsiakapitali laiendamise kohta. Tõusu ajendiks oligi kuulujutt, mille kohaselt uusemissiooni siiski ei tule. Nädala lõpus elustus mõnevõrra ka kauplemine Leedu Gaasi aktsiaga. Vastavalt nende kahe aktsia liikumisele liikusid ka indeksid -- põhinimekirja Litin langes 1,63 punkti, 919,49 punktini, kuna Litin-A tõusis 1,61%. Enne uut aastat pole turusituatsioonis muutusi oodata.