Traadita telefon on mugav

Siemensi tööraadius ületas isegi tehnilistes andmetes toodu. Nii sai Gigasetiga siseruumides rääkida ka baasjaamast 70 meetri kaugusel, samuti välisleviga ei olnud probleeme. Suureks plussiks tuleb Siemensi puhul pidada ka lihtsat ja loogilise ülesehitusega tehnilist passi, mis võimaldas telefoni peaaegu kohe kasutusele võtta.

Panasonic on Siemensiga väliselt äravahetamiseni sarnane. Kuid Panasonic jääb alla eelkõige levi poolest. Tööstushoones, kus testimine toimus oli levialaks ainult 30 meetrit. Levipiirkonna lõppemisest annab telefon helisignaaliga märku.

Panasonicul on sama häda, mis Siemensilgi -- klahvid.

Kuna nüüdsest kasutatakse Panasonicul häirevabamat ning turvalisemat 1,9GHz sagedust, on kadunud mõnede vanemate traadita telefonide häda -- nn lumesaju teke arvuti või teleri ekraanil. Tehniline pass oli lihtne ja arusaadav.

Kõige kehvemaks osutus Grundigi telefon. Põhjuseks halb levi.

Grundigi CP-500 andis juba baasjaamaga kõrvuti paiknevas toas märku, et ollakse levist väljas. Korralik levi oli Grundigil vaid n-ö silmside olemasolul. Põhjuseks võiks pidada vana tööstushoone konstruktsioonis peituvat ohtrat metalli, mis on traadita telefonide peamine segaja.

Grundig teenis miinuspunkte ka keeruka ja segase ülesehitusega tehnilise passi tõttu. Samuti on Grundig suhteliselt kopsakam kui Siemens ja Panasonic.

Meeldiv, et kõikidel võrreldavatel telefonitorudel on toiteallikana kasutusel AA-tüüpi akupatareid, mille kasutamine ja kättesaadavus on spetsiaalakudest märgatavalt lihtsam ja odavam.

Võrreldud telefonidel on vedelkristallekraan, millelt näeb valitavat numbrit, kõneaega, aku laetust, mobiiltoru numbrit.

Kaido Pääsuke, Eesti Telefon: Maailmas on firma siseside liikumas järjest enam juhtmeteta süsteemi poole. Ilmselt hakkavad sideseadmeid valmistavad firmad lähiaastatel suuremat tähelepanu pöörama integreeritud mobiil- ning paiksele sidele. Näiteks saab tulevikus ühe ja sama telefoniga helistada nii mobiilivõrgus kui ka firma telefonijaama kaudu.